1 Now at the same time there were present some who told him of the Galileans whose blood Pilate mingled with that of their sacrifices. 2 And he answering said to them, Think ye that these Galileans were sinners beyond all the Galileans because they suffered such things? 3 No, I say to you, but if ye repent not, ye shall all perish in the same manner. 4 Or those eighteen on whom the tower in Siloam fell and killed them, think ye that they were debtors beyond all the men who dwell in Jerusalem? 5 No, I say to you, but if ye repent not, ye shall all perish in like manner.

6 And he spoke this parable: A certain man had a fig-tree planted in his vineyard, and he came seeking fruit upon it and did not find any. 7 And he said to the vinedresser, Behold, these three years I come seeking fruit on this fig-tree and find none: cut it down; why does it also render the ground useless? 8 But he answering says to him, Sir, let it alone for this year also, until I shall dig about it and put dung, 9 and if it shall bear fruit — but if not, after that thou shalt cut it down.

10 And he was teaching in one of the synagogues on the sabbath. 11 And lo, there was a woman having a spirit of infirmity eighteen years, and she was bent together and wholly unable to lift her head up. 12 And Jesus, seeing her, called to her, and said to her, Woman, thou art loosed from thine infirmity. 13 And he laid his hands upon her; and immediately she was made straight, and glorified God. 14 But the ruler of the synagogue, indignant because Jesus healed on the sabbath, answering said to the crowd, There are six days in which people ought to work; in these therefore come and be healed, and not on the sabbath day. 15 The Lord therefore answered him and said, Hypocrites! does not each one of you on the sabbath loose his ox or his ass from the manger and leading it away, water it? 16 And this woman, who is a daughter of Abraham, whom Satan has bound, lo, these eighteen years, ought she not to be loosed from this bond on the sabbath day? 17 And as he said these things, all who were opposed to him were ashamed; and all the crowd rejoiced at all the glorious things which were being done by him.

18 And he said, To what is the kingdom of God like? and to what shall I liken it? 19 It is like a grain of mustard seed which a man took and cast into his garden; and it grew and became a great tree, and the birds of heaven lodged in its branches. 20 And again he said, To what shall I liken the kingdom of God? 21 It is like leaven, which a woman took and hid in three measures of meal until the whole was leavened. 22 And he went through one city and village after another, teaching, and journeying to Jerusalem.

23 And one said to him, Sir, are such as are to be saved few in number? But he said unto them, 24 Strive with earnestness to enter in through the narrow door, for many, I say to you, will seek to enter in and will not be able. 25 From the time that the master of the house shall have risen up and shall have shut the door, and ye shall begin to stand without and to knock at the door, saying, Lord, open to us; and he answering shall say to you, I know you not whence ye are: 26 then shall ye begin to say, We have eaten in thy presence and drunk, and thou hast taught in our streets; 27 and he shall say, I tell you, I do not know you whence ye are; depart from me, all ye workers of iniquity. 28 There shall be the weeping and the gnashing of teeth, when ye shall see Abraham and Isaac and Jacob and all the prophets in the kingdom of God, but yourselves cast out. 29 And they shall come from east and west, and from north and south, and shall lie down at table in the kingdom of God. 30 And behold, there are last who shall be first, and there are first who shall be last.

31 The same hour certain Pharisees came up, saying to him, Get out, and go hence, for Herod is desirous to kill thee. 32 And he said to them, Go, tell that fox, Behold, I cast out demons and accomplish cures to-day and to-morrow, and the third day I am perfected; 33 but I must needs walk to-day and to-morrow and the day following, for it must not be that a prophet perish out of Jerusalem. 34 Jerusalem, Jerusalem, the city that kills the prophets and stones those that are sent unto her, how often would I have gathered thy children together, as a hen her brood under her wings, and ye would not. 35 Behold, your house is left unto you; and I say unto you, that ye shall not see me until it come that ye say, Blessed is he that comes in the name of the Lord.

1 Samal ajal olid seal mõned, kes rääkisid Jeesusele galilealastest, kelle verd oli Pilaatus seganud nende ohvriandide sisse. 2 Jeesus vastas: „Kas te arvate, et need galilealased olid patusemad kui teised, et nad niimoodi kannatasid? 3 Ma ütlen teile – ei. Kui teie ei paranda meelt, hukkute ka teie. 4 Või need kaheksateist, kes said surma, kui Siiloahi torn nende peale langes – kas te arvate, et nad olid rohkem süüdi kui kõik teised, kes Jeruusalemmas elavad? 5 Ma ütlen teile – ei! Aga kui te meelt ei paranda, hukkute samamoodi."

6 Siis ta rääkis neile tähendamissõna: „Ühel mehel oli viigipuu istutatud viinamäele ja ta läks selle juurde vilja otsima, kuid ei leidnud. 7 Siis ta ütles aednikule: „Juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, kuid ei leia. Raiu see maha! Mis ta raiskab mulda!"

8 „Isand," vastas mees, „las see olla veel üks aasta: ma kaevan selle ümber ja panen sõnnikut. 9 Võib-olla kannab see järgmisel aastal vilja. Kui mitte, siis raiun ta maha!" "

10 Jeesus oli õpetamas ühes sünagoogis hingamispäeval 11 ja seal oli naine, keda vaim oli hoidnud kaheksateist aastat haigena. Ta käis kõveras ega saanud ennast sirgu ajada. 12 Teda nähes kutsus Jeesus ta enda juurde ja ütles talle: „Naine, sind on tehtud vabaks su haigusest!" 13 Ja ta pani käed tema peale ning otsekohe läks ta sirgeks ja kiitis Jumalat.

14 Sünagoogi ülem oli vihane sellepärast, et Jeesus tervendas hingamispäeval, ja ta ütles inimestele: „Kuus päeva on töö tegemiseks. Tulge ja saage terveks nendel päevadel, mitte hingamispäeval!"

15 Issand vastas talle: „Te silmakirjatsejad! Eks igaüks teist vabasta ka hingamispäeval oma härja või eesli sõime küljest ja vii teda jooma? 16 Kas siis ei peaks see naine, Aabrahami tütar, keda saatan juba kaheksateist aastat on hoidnud seotuna, saama vabaks sellest hingamispäeval?"

17 Selle ütlusega said tema vastased häbistatud, aga rahvas rõõmustas auliste tegude pärast, mida ta korda saatis.

18 Siis Jeesus küsis: „Mille sarnane on Jumala riik? Millega ma peaksin seda võrdlema? 19 See on kui sinepiseeme, mille mees võttis ja oma aeda istutas. See kasvas ja sai puuks ja linnud pesitsesid selle okstes."

20 Ja jälle ta küsis: „Millega ma veel peaksin võrdlema Jumala riiki? 21 See on kui juuretis, mille naine võttis ja segas umbes kolmekümne kilogrammi jahu sekka, kuni kogu taigen läks hapnema."

22 Jeesus käis läbi linnade ja külade, õpetades ja jätkates teed vaatega Jeruusalemmale. 23 Keegi küsis temalt: „Issand, kas ainult vähesed saavad päästetud?"

Ta ütles neile: 24 „Tehke kõik selleks, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad siseneda, aga ei suuda! 25 Pärast seda, kui majaperemees üles tõuseb ja ukse sulgeb, seisate te väljas ja palute: „Issand, ava meile uks!"

Aga ta vastab: „Ma ei tea, kes te olete või kust te tulete."

26 Siis te ütlete: „Me sõime ja jõime koos sinuga ja sa õpetasid meie tänavatel."

27 Aga tema vastab: „Ma ei tea, kes te olete või kust te tulete. Minge minema, kõik te ülekohtused!"

28 Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami, Iisakut ja Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, teie aga olete välja tõugatud. 29 Inimesed tulevad idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istuvad pidulauda Jumala riigis. 30 Tõesti, seal saavad viimased esimesteks, ja esimesed jäävad viimasteks."

31 Samal ajal tulid mõned variserid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Lahku siit ja mine kuhugi mujale. Heroodes tahab sind tappa!"

32 Aga tema vastas: „Minge ja öelge sellele rebasele: „Ma ajan kurje vaime välja ja teen inimesi terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan oma eesmärgini." 33 Igal juhul pean ma jätkama täna ja homme ja järgmisel päeval, sest tõepoolest, ükski prohvet ei saa surra väljaspool Jeruusalemma.

34 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks sinu juurde läkitatuid! Kui tihti ma olen soovinud koguda su lapsi, nii nagu kana kogub oma poegi tiibade alla, aga te ei ole tahtnud! 35 Vaata, teie koda on maha jäetud. Ma ütlen teile, te ei näe mind enne, kui te ütlete: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!" "