Te Whawhai a Koraha mā
1 Nā, ka tango tāngata a Koraha tama a Itihara, tama a Kohata, tama a Rīwai, rātou ko Ratana, ko Āpirama, tama a Eriapa, ko Ono hoki, tama a Perete, he tama nā Reupena; 2 ā, ka whakatika rātou ki te aroaro o Mohi, me ētahi o ngā tama a Īharaira, e rua rau e rima tekau, he rangatira nō te whakaminenga, e rangona ana i roto i te huihui, he hunga whai ingoa. 3 Ka whakahuihui rātou i a rātou ki a Mohi rāua ko Ārona, ka mea ki a rāua, "He kaha rawa tā kōrua tango tikanga, he tapu kau nei te whakaminenga katoa, kei waenganui anō hoki a Ihowā i a rātou. He aha rā kōrua i whakanui ai i a kōrua ki runga ake i te whakaminenga a Ihowā?"
4 Ā, nō te rongonga o Mohi, ka hinga tāpapa iho ia; 5 ā, ka kōrero ki a Koraha rātou ko tāna hui katoa, ka mea: "Ā te ata ka whakaaturia mai e Ihowā ko wai tāna, ko wai te mea tapu; ka meinga anō e ia kia whakatata ki a ia. Ko tāna i whiriwhiri ai, ko ia tāna e mea ai kia whakatata ki a ia. 6 Ko tēnei tā koutou e mea ai: Tīkina ētahi tahu kakara mā koutou, e Koraha rātou ko tāna hui katoa; 7 ka makā hoki he ahi ki roto, ka mea ai i te whakakakara ki runga, ki te aroaro o Ihowā āpōpō, ā, ko te tangata e whiriwhiri ai a Ihowā, ko ia te mea tapu; kāti tā koutou, e ngā tama a Rīwai."
8 I mea anō a Mohi ki a Koraha, "Nā, whakarongo mai, e ngā tama a Rīwai! 9 He mea iti ianei ki tā koutou kia wehea koutou e te Atua o Īharaira i roto i te huihui o Īharaira, kia meinga kia whakatata ki a ia, kia mahi i te mahi o te tapenākara o Ihowā, kia tū hoki ki te aroaro o te hui, hei minita mā rātou? 10 Kua meinga anō koe e ia kia tata, koutou tahi ko ōu tēina katoa, ko ngā tama a Rīwai; nā, me whai anō hoki e koutou te tohungatanga? 11 Koia koutou ko tāu hui katoa ka huihui nei ki a Ihowā; ko Ārona hoki, he aha ia, i amuamu ai koutou ki a ia?"
12 Nā, ka tono tāngata a Mohi hei karanga i a Ratana rāua ko Āpirama, i ngā tama a Eriapa; ā, ka mea rāua, "E kore māua e haere atu. 13 He mea iti ianei tāu kawe mai i a mātou i te whenua e rerengia ana e te waiū, e te honi, kia mate ai mātou ki te koraha, ā, ka mea rawa hoki koe i a koe hei rangatira ki runga i a mātou? 14 Kāhore anō hoki koe i kawe i a mātou ki te whenua e rerengia ana e te waiū, e te honi, i hōmai rānei i ngā māra, i ngā kāri, hei kāinga. Ka pokaia rānei e koe ngā kanohi o ngā tāngata nei? E kore mātou e haere atu!"
15 Nā, ko te tino riringa o Mohi, ka mea ki a Ihowā, "Kaua e tahuri ki tā rātou whakahere. Kāhore anō kia kotahi te kāihe i tangohia e ahau i a rātou, kāhore anō ahau i kino noa ki tētahi o rātou."
16 Nā, ka mea a Mohi ki a Koraha, "Puta mai koutou ko tāu hui katoa ki te aroaro o Ihowā āpōpō, a koe, me rātou ko Ārona, āpōpō. 17 Ā, me mau e tēnei, e tēnei o koutou tāna tahu kakara, ka mea he whakakakara ki runga, ka kawe ai tēnā i tāna tahu kakara, i tāna ki te aroaro o Ihowā, kia rua rau kia rima tekau ngā tahu kakara; ā, koe me tāu tahu kakara, a Ārona hoki me tāna."
18 Nā, ka mau rātou ki tāna tahu kakara, ki tāna tahu kakara, ā, hoatu ana he ahi ki roto, meatia ana hoki he whakakakara ki runga, ā, ka tū tahi me Mohi rāua ko Ārona ki te whatitoka o te tapenākara o te whakaminenga. 19 Nā, ka tāwhiua e Koraha te whakaminenga katoa ki a rāua ki te whatitoka o te tapenākara o te whakaminenga; ā, ka puta mai te korōria o Ihowā ki te whakaminenga katoa. 20 Nā, ka kōrero a Ihowā ki a Mohi rāua ko Ārona, ka mea, 21 "Wehea atu kōrua i roto i tēnei whakaminenga, e kore hoki e aha ka pau rātou i ahau."
22 Nā, ka tāpapa rāua, ka mea, "E te Atua, e te Atua o ngā wairua o ngā kikokiko katoa, kia hara rānei te tangata kotahi, ā, ka riri koe ki te whakaminenga katoa?"
23 Nā, ka kōrero a Ihowā ki a Mohi, ka mea, 24 "Kōrero ki te whakaminenga, mea atu: ‘Whakatika i te tapenākara o Koraha, o Ratana, o Āpirama.’ "
25 Nā, ka whakatika a Mohi, ka haere ki a Ratana rāua ko Āpirama; me te whai tahi anō ngā kaumātua o Īharaira i a ia. 26 Nā, ka kōrero ia ki te whakaminenga, ka mea, "Tēnā, mawehe mai i ngā tēneti o ēnei tāngata kikino, kaua hoki e pā ki tētahi mea a rātou, kei ngaro koutou i roto i ō rātou hara katoa." 27 Nā, ka whakatika rātou i ngā taha katoa o te tapenākara o Koraha, o Ratana, o Āpirama.
Ā, ka puta a Ratana rāua ko Āpirama, ka tū ki ngā whatitoka o ō rāua tēneti, rātou ko ā rātou wāhine, ko ā rātou tama, ko ā rātou kōhungahunga hoki.
28 Nā, ka mea a Mohi, "Mā tēnei e mōhio ai koutou nā Ihowā ahau i unga mai ki te mahi i ēnei mahi katoa; ā, ehara i te mea whakaaro noa ake nāku. 29 Ki te mea ko te mate o ngā tāngata katoa te mate mō ēnei, ko te whiu rānei o ngā tāngata katoa te whiu mō rātou, kāhore ahau i ungā mai e Ihowā. 30 Tēnā ko tēnei, ka pokaia houtia e Ihowā he mahi hou, ā, ka hāmama te waha o te oneone, ā, ka horomia rātou me ā rātou mea katoa, ā, ka heke ora rātou ki te rua; kātahi koutou ka mōhio i whakahāwea ēnei tāngata ki a Ihowā."
31 Ā mutu kau tāna kōrero i ēnei kōrero katoa, ko te tino kowheratanga o te oneone i raro i a rātou; 32 nā, hāmama ana te waha o te whenua, horomia ake hoki rātou me ō rātou whare, me ngā tāngata katoa o Koraha, me ō rātou rawa katoa. 33 Ā, heke ora ana rātou me ā rātou mea katoa ki te rua, nā, ka taupokina iho rātou e te whenua; ā, ngaro iho rātou i roto i te whakaminenga. 34 Nā, rere ana a Īharaira katoa i ngā taha katoa o rātou i tō rātou auē; i mea hoki, "Kei horomia hoki tātou e te whenua."
35 Nā, ka puta mai he ahi i a Ihowā, ā, pau ake ngā tāngata e rua rau e rima tekau i whakahere nei i te whakakakara.
36 Nā, ka kōrero a Ihowā ki a Mohi, ka mea, 37 "Mea atu ki a Ereātara tama a te tohunga, a Ārona, kia tangohia ake e ia ngā tahu kakara i roto i te tahunga, ā, rukerukea atu hoki e koe te ahi ki kō; he tapu hoki ēnā; 38 ko ngā tahu kakara anō a taua hunga i hara rā ki ō rātou wairua, me hangā hei papa pāraharaha, hei kōpaki mō te āta. I tāpaea hoki ki te aroaro o Ihowā, koia i tapu ai; ā, ka waiho hei tohu ki ngā tama a Īharaira."
39 Nā, tīkina atu ana e te tohunga, e Ereātara, ngā tahu kakara parāhi i tāpaea e te hunga i tahuna rā, ā, ka hangā hei papa pāraharaha, hei kōpaki mō te āta. 40 Hei whakamahara mō ngā tama a Īharaira, kei whakatata he tangata kē, ehara nei i te uri nō Ārona, ki te tahu whakakakara ki te aroaro o Ihowā. Kei rite ki a Koraha rātou ko tāna hui; ko tā Ihowā tēnei i kōrerotia e Mohi ki a ia.
41 Otiia, i te aonga ake ka amuamu te whakaminenga katoa o ngā tama a Īharaira ki a Mohi rāua ko Ārona, ka mea, "Nā kōrua i mate ai te iwi a Ihowā."
42 Ā, i te huihuinga o te whakaminenga katoa ki a Mohi rāua ko Ārona, i tō rātou tahuritanga ake ki te tapenākara o te whakaminenga, e! Kua taupokina e te kapua, ā, ka kitea te korōria o Ihowā. 43 Nā, ka haere a Mohi rāua ko Ārona ki mua i te tapenākara o te whakaminenga. 44 Ā, ka kōrero a Ihowā ki a Mohi, ka mea, 45 "Whakatika atu kōrua i roto i tēnei whakaminenga, e kore e aha ka pau rātou i ahau." Nā, ka tāpapa iho rāua.
46 Nā, ka mea a Mohi ki a Ārona, "E mau ki te tahu kakara, meatia iho hoki he ahi i te āta, ka hoatu ai i te whakakakara ki runga, ā, kia hohoro te haere ki te whakaminenga, te whakamārie mō rātou; kua puta he riri i te aroaro o Ihowā; kua tīmata te whiu."
47 Nā, tīkina ana e Ārona, pērātia ana me tā Mohi i kī ai, ā, rere ana ia ki waenganui o te whakaminenga; nā, kua tīmata tēnā te whiu i roto i te iwi. Nā, ka makā iho e ia he whakakakara, ā, ka whakamārie mō te iwi. 48 Nā, tū ana ia i waenganui o te hunga mate, o te hunga ora; ā, ka mutu te whiu. 49 Nā, ko ngā tāngata i mate i te whiu, kotahi tekau mā whā mano e whitu rau, hāunga ērā i mate i tō Koraha rā. 50 Nā, hoki ana a Ārona ki a Mohi, ki te whatitoka o te tapenākara o te whakaminenga, ā mutu iho te whiu.
1 레위의 증손 고핫의 손자 이스할의 아들 고라와 르우벤 자손 엘리압의 아들 다단과 아비람과 벨렛의 아들 온이 당을 짓고 2 이스라엘 자손 총회에 택함을 받은 자 곧 회중에 유명한 어떤 족장 이백 오십인과 함께 일어나서 모세를 거스리니라 3 그들이 모여서 모세와 아론을 거스려 그들에게 이르되 너희가 분수에 지나도다 회중이 다 각각 거룩하고 여호와께서도 그들 중에 계시거늘 너희가 어찌하여 여호와의 총회 위에 스스로 높이느뇨 4 모세가 듣고 엎드렸다가 5 고라와 그 모든 무리에게 말하여 가로되 아침에 여호와께서 자기에게 속한 자가 누구인지, 거룩한 자가 누구인지 보이시고 그 자를 자기에게 가까이 나아오게 하시되 곧 그가 택하신 자를 자기에게 가까이 나아오게 하시리니 6 이렇게 하라 너 고라와 너의 모든 무리는 향로를 취하고 7 내일 여호와 앞에서 그 향로에 불을 담고 그 위에 향을 두라 그 때에 여호와의 택하신 자는 거룩하게 되리라 레위 자손들아 너희가 너무 분수에 지나치느니라 8 모세가 또 고라에게 이르되 너희 레위 자손들아 들으라 9 이스라엘의 하나님이 이스라엘 회중에서 너희를 구별하여 자기에게 가까이 하게 하사 여호와의 성막에서 봉사하게 하시며 회중 앞에 서서 그들을 대신하여 섬기게 하심이 너희에게 작은 일이겠느냐 10 하나님이 너와 네 모든 형제 레위 자손으로 너와 함께 가까이 오게 하신 것이 작은 일이 아니어늘 너희가 오히려 제사장의 직분을 구하느냐 11 이를 위하여 너와 너의 무리가 다 모여서 여호와를 거스리는도다 아론은 어떠한 사람이관대 너희가 그를 원망하느냐 12 모세가 엘리압의 아들 다단과 아비람을 부르러 보내었더니 그들이 가로되 우리는 올라가지 않겠노라
13 네가 우리를 젖과 꿀이 흐르는 땅에서 이끌어 내어 광야에서 죽이려 함이 어찌 작은 일이기에 오히려 스스로 우리 위에 왕이 되려 하느냐 14 이뿐 아니라 네가 우리를 젖과 꿀이 흐르는 땅으로 인도하여 들이지도 아니하고 밭도 포도원도 우리에게 기업으로 주지 아니하니 네가 이 사람들의 눈을 빼려느냐 우리는 올라가지 아니하겠노라 15 모세가 심히 노하여 여호와께 여짜오되 주는 그들의 예물을 돌아보지 마옵소서 나는 그들의 한 나귀도 취하지 아니하였고 그들의 한 사람도 해하지 아니하였나이다 하고 16 이에 고라에게 이르되 너와 너의 온 무리는 아론과 함께 내일 여호와 앞으로 나아오되 17 너희는 각기 향로를 잡고 그 위에 향을 두고 각 사람이 그 향로를 여호와 앞으로 가져오라 향로는 모두 이백 오십이라 너와 아론도 각각 향로를 가지고 올찌니라 18 그들이 각기 향로를 취하여 불을 담고 향을 그 위에 두고 모세와 아론으로 더불어 회막문에 서니라 19 고라가 온 회중을 회막문에 모아 놓고 그 두 사람을 대적하려 하매 여호와의 영광이 온 회중에게 나타나시니라 20 여호와께서 모세와 아론에게 일러 가라사대 21 너희는 이 회중에게서 떠나라 내가 순식간에 그들을 멸하려 하노라 22 그 두 사람이 엎드려 가로되 하나님이여 모든 육체의 생명의 하나님이여 한 사람이 범죄하였거늘 온 회중에게 진노하시나이까 23 여호와께서 모세에게 일러 가라사대
24 회중에게 명하여 이르기를 너희는 고라와 다단과 아비람의 장막 사면에서 떠나라 하라 25 모세가 일어나 다단과 아비람에게로 가니 이스라엘 장로들이 좇았더라 26 모세가 회중에게 일러 가로되 이 악인들의 장막에서 떠나고 그들의 물건은 아무 것도 만지지 말라 그들의 모든 죄중에서 너희도 멸망할까 두려워 하노라 하매 27 무리가 고라와 다단과 아비람의 장막 사면을 떠나고 다단과 아비람은 그 처자와 유아들과 함께 나와서 자기 장막문에 선지라 28 모세가 가로되 여호와께서 나를 보내사 이 모든 일을 행케 하신 것이요 나의 임의로 함이 아닌줄을 이 일로 인하여 알리라 29 곧 이 사람들의 죽음이 모든 사람과 일반이요 그들의 당하는 벌이 모든 사람의 당하는 벌과 일반이면 여호와께서 나를 보내심이 아니어니와 30 만일 여호와께서 새 일을 행하사 땅으로 입을 열어 이 사람들과 그들의 모든 소속을 삼켜 산채로 음부에 빠지게 하시면 이 사람들이 과연 여호와를 멸시한 것인줄을 너희가 알리라 31 이 모든 말을 마치는 동시에 그들의 밑의 땅이 갈라지니라
32 땅이 그 입을 열어 그들과 그 가족과 고라에게 속한 모든 사람과 그 물건을 삼키매 33 그들과 그 모든 소속이 산채로 음부에 빠지며 땅이 그 위에 합하니 그들이 총회 중에서 망하니라 34 그 주위에 있는 온 이스라엘이 그들의 부르짖음을 듣고 도망하며 가로되 땅이 우리도 삼킬까 두렵다 하였고 35 여호와께로서 불이 나와서 분향하는 이백 오십인을 소멸하였더라
36 여호와께서 모세에게 일러 가라사대
37 너는 제사장 아론의 아들 엘르아살을 명하여 붙는 불 가운데서 향로를 취하여다가 그 불을 타처에 쏟으라 그 향로는 거룩함이니라 38 사람들은 범죄하여 그 생명을 스스로 해하였거니와 그들이 향로를 여호와 앞에 드렸으므로 그 향로가 거룩하게 되었나니 그 향로를 쳐서 제단을 싸는 편철을 만들라 이스라엘 자손에게 표가 되리라 하신지라 39 제사장 엘르아살이 불탄 자들의 드렸던 놋 향로를 취하여 쳐서 제단을 싸서 40 이스라엘 자손의 기념물이 되게 하였으니 이는 아론 자손이 아닌 외인은 여호와 앞에 분향하러 가까이 오지 못하게 함이며 또 고라와 그 무리와 같이 되지 않게 하기 위함이라 여호와께서 모세로 그에게 명하신대로 하였더라 41 이튿날 이스라엘 자손의 온 회중이 모세와 아론을 원망하여 가로되 너희가 여호와의 백성을 죽였도다 하고
42 회중이 모여 모세와 아론을 칠 때에 회막을 바라본즉 구름이 회막을 덮었고 여호와의 영광이 나타났더라 43 모세와 아론이 회막 앞에 이르매 44 여호와께서 모세에게 일러 가라사대
45 너희는 이 회중에게서 떠나라 내가 순식간에 그들을 멸하려 하노라 하시매 그 두 사람이 엎드리니라 46 이에 모세가 아론에게 이르되 너는 향로를 취하고 단의 불을 그것에 담고 그 위에 향을 두어가지고 급히 회중에게로 가서 그들을 위하여 속죄하라 여호와께서 진노하셨으므로 염병이 시작되었음이니라
47 아론이 모세의 명을 좇아 향로를 가지고 회중에게로 달려 간즉 백성 중에 염병이 시작되었는지라 이에 백성을 위하여 속죄하고 48 죽은 자와 산 자 사이에 섰을 때에 염병이 그치니라 49 고라의 일로 죽은 자 외에 염병에 죽은 자가 일만 사천 칠백명이었더라 50 염병이 그치매 아론이 회막문 모세에게로 돌아오니라