Publicidade

Gênesis 32

AVM
Ka Whakariterite a Hākopa hei Tūtaki i a Ēhau

1 , haere ana a Hākopa i tōna huarahi, ā, ka tūtaki ki a ia ngā anahera a te Atua. 2 Ā, ka mea a Hākopa i tōna kitenga i a rātou, "Ko te ope tēnei a te Atua!" , huaina iho e ia te ingoa o tēnā wāhi ko Mahanaima.

3 , ka tono tāngata atu a Hākopa ki mua i a ia ki a Ēhau, ki tōna tuakana, ki te whenua o Heira, ki te whenua o Ēroma. 4 Ka ako hoki ia ki a rātou, ka mea, "Kia pēnei he kōrero atu koutou ki tōku ariki, ki a Ēhau: E pēnei ana te kupu a tāu pononga, a Hākopa, i a Rāpana ahau e noho ana ā tae mai ki tēnei ; 5 he kau anō āku, he kāihe, he hipi, he pononga tāne, he pononga wāhine. Ā, kua tono tāngata nei ahau ki te kōrero ki tōku ariki, kia manakohia ai ahau e koe."

6 , ka hoki mai ngā karere ki a Hākopa, ka mea, "I tae atu mātou ki tōu tuakana, ki a Ēhau, ā, tēnei anō ia te haere mai nei ki te whakatau i a koe, rātou tahi ko ngā tāngata e whā rau."

7 , he nui te wehi o Hākopa, ka mānukanuka; , ka wehea e ia ōna tāngata, me ngā hipi, me ngā kau, me ngā kāmera, kia rua ngā rōpū; 8 i mea hoki ia, "Ki te tae mai a Ēhau ki te rōpū tuatahi, ā, ka patua e ia, , ka mawhiti te rōpū i mahue."

9 , ka mea a Hākopa, "E te Atua o tōku pāpā, o Āperahama, e te Atua o tōku pāpā, o Īhaka, e Ihowā, nāu nei te kupu ki ahau, Hoki atu ki tōu whenua, ki ōu whanaunga hoki, ā, ka pai tāku mahi ki a koe.10 He iti rawa ahau, he nui āu arohatanga katoa, me te pono katoa hoki i whakaputaina mai e koe ki tāu pononga; i whiti mai hoki ahau me tōku tokotoko i tēnei Horano; ā, ka rua nei ōku rōpū. 11 Tēnā , whakaorangia ahau i te ringa o tōku tuakana, i te ringa o Ēhau; e wehi ana hoki ahau i a ia, kei haere mai ia ki te patu i ahau, i te whaea rātou tahi ko ngā tamariki. 12 I mea mai nei hoki koe, Inā, ka pai tāku mahi ki a koe, ā, ka meinga e ahau ōu uri kia rite ki te onepū o te moana, e kore nei e taea te tatau i te tini."

13 Ā, i moe ia ki reira i taua ; ā, i tangohia e ia i roto i ngā mea i pono ki tōna ringa he hākari Ēhau, tōna tuakana: 14 e rua rau ngā koati uha, e rua tekau hoki ngā koati toa, e rua rau ngā hipi uha, e rua tekau ngā hipi toa, 15 e toru tekau ngā kāmera whai waiū, me ā rātou kūao, e whā tekau ngā kau, kotahi tekau hoki ngā pūru, e rua tekau ngā kāihe uha, me ngā kūao hoki kotahi tekau. 16 Ā, ka hoatu e ia ki ngā ringa o āna pononga tēnei kāhui, tēnei kāhui, motumotu rawa; ka mea ia ki āna pononga, "Haere i mua i ahau, kia whai takiwā tētahi kāhui, tētahi kāhui."

17 I ako anō ia i te tuatahi, i mea: "E tūtaki a Ēhau, tōku tuakana, i a koe, e mea, wai koe? Ā, e haere ana koe ki hea? Ā, wai ēnei mea i tōu aroaro?18 , ka mea atu koe, tāu pononga, Hākopa; i hōmai e ia hei hākari tōku ariki, Ēhau, ā, tēnei anō hoki ia kei muri i a mātou."

19 He pērā anō tāna ako ki te tuarua, ki te tuatoru hoki, ki ngā tāngata katoa anō hoki i haere i muri i ngā kāhui, i mea ia: "Ko te tikanga tēnei ngā kupu e kōrero ai koutou ki a Ēhau, ina tūtaki ki a ia, 20 ā, me atu e koutou, , tēnei anō hoki tāu pononga, a Hākopa, kei muri i a mātou." I mea hoki ia, "Me whakamārie ia e ahau ki te hākari e haere ana i mua i ahau, ā muri iho ka kite ahau i tōna kanohi; tērā pea ia e manako ki ahau." 21 , ka haere atu te hākari i mua i a ia; ā, ko ia i moe i taua i te puni.

Ka Nōnoke a Hākopa i Peniere

22 Ā, i whakatika ia i taua , i tango hoki i āna wāhine tokorua, me āna wāhine pononga tokorua, me āna tamariki tekau tahi, ā, ka whiti i te whitinga i Iapoko. 23 Ā, i tango ia i a rātou, i mea hoki kia whiti i te awa, ā, i tukua atu e ia kia whiti ngā mea i a ia. 24 Ā, i mahue iho a Hākopa ko ia anake; ā, nōnoke ana rāua ko tētahi tangata, ā, tākiri noa te ata. 25 Ā, te kitenga o tērā kīhai ia i taea e ia, ka ia ki te ateatenga o tōna hūhā; ā, ka takoki te ateatenga o te hūhā o Hākopa i a rāua e nōnoke ana. 26 , ka mea ia, "Tukua ahau, kua tākiri hoki te ata."

Ā, ka mea ia, "E kore koe e tukua e ahau, kia manaakitia anō ahau e koe."

27 Ā, ka mea ia, "Ko wai tōu ingoa?"

Ā, ka mea ia, "Ko Hākopa."

28 Ā, ka mea ia, "Heoi anō kīanga ko Hākopa tōu ingoa, engari ko Īharaira. te mea kua tohe koe ki te Atua, ki te tangata hoki, ā, i a koe anō te mutunga."

29 , ka ui a Hākopa, ka mea, "Tēnā koa, kōrerotia mai tōu ingoa."

Anō ko ia, "He aha tōku ingoa i uia ai e koe?" Ā, ka manaaki ia i a ia i reira.

30 , huaina ana e Hākopa te ingoa o taua wāhi ko Peniere, i mea hoki ia, "Mōku i titiro ki te Atua, he kanohi, he kanohi, ā, kei te ora nei ahau."

31 Ā, i tara mai te ki a ia i a ia ka whiti i Penuere, kei te totitoti anō tōna hūhā. 32 Koia ngā tama a Īharaira kai ai i te uaua i memenge, arā i tērā i te ateatenga o te hūhā, ā tae noa ki tēnei . te mea hoki i ia ki te ateatenga o te hūhā o Hākopa, ki te uaua i memenge.

1 No dia seguinte, pela ma­nhã, Labão beijou seus fi­lhos e suas filhas; abençoou-os e retomou o caminho de sua casa.

2 Jacó prosseguiu o seu caminho e encontrou uns anjos de Deus.

3 Ao vê-los, exclamou: "É aqui o acampamento de Deus!". Por isso, deu àquele lugar o nome de Maanaim.

4 Despachou diante de si mensagei­ros a seu irmão Esaú, na terra de Seir, nos campos de Edom.

5 E deu-lhes esta ordem: "Eis o que direis ao meu senhor Esaú: Assim fala o teu servo Jacó: Habitei em casa de Labão onde estive até o dia de hoje.

6 Possuo bois, jumentos, ovelhas, servos e servas, e mando agora anunciá-lo ao meu senhor para encontrar graça diante dele".

7 Os mensageiros voltaram a Jacó, dizendo: "Fomos ter com Esaú: ele vem ao teu encontro com quatrocentos homens".

8 Jacó foi tomado de pavor e de angústia. Dividiu em dois grupos a gente que estava com ele, assim como as ovelhas, os bois e os camelos.

9 "Se Esaú disse ele consigo atacar um dos grupos e o destruir, ao menos o outro se salvará."

10 Depois Jacó disse: "Deus de meu pai Abraão, Deus de meu pai Isaac, Senhor que me disses­ses: Volta para a tua terra, para o meio de tua parentela, e eu te beneficiarei,

11 eu sou indigno de todos os favores e de toda a fidelidade que tendes testemunhado ao vosso servo. tinha o meu bastão quando atravessei este Jordão, e eis que possuo agora dois acampamentos.

12 Salvai-me, eu vos peço, das mãos de meu irmão Esaú, pois temo que ele me venha atacar, sem poupar nem mãe nem filhos.

13 Entretanto, vós me dissestes: Eu te beneficiarei e tornarei tua posteridade inumerável como os grãos de areia do mar".

14 Jacó passou a noite naquele lugar. Escolheu entre os bens que possuía um presente para o seu irmão Esaú:

15 duzentas cabras, vinte bodes, duzentas ovelhas, vinte carneiros,

16 trinta came­las com suas crias, quarenta vacas, dez touros, vinte jumentas e dez jumentos.

17 Entregou-os aos servos, cada rebanho à parte, e disse-lhes: "Ide adiante de mim, e haja uma distância entre cada rebanho".

18 E deu esta ordem ao primeiro: "Quando meu irmão Esaú te encontrar e te perguntar quem és, aonde vais e a quem pertence o rebanho que conduzes,

19 responderás: Pertence ao teu servo Jacó; é um presente que ele manda ao meu senhor Esaú; ele mesmo vem atrás de nós".

20 Deu a mesma ordem ao segundo, ao terceiro e a todos os que conduziam os reba­nhos: "Quando encontrardes Esaú disse ele vós lhe direis a mesma coisa.

21 E direis que seu servo Jacó vos segue". "Eu o aplacarei pensou ele com este presente que me precede; e depois o verei pessoalmente; talvez me fará ele bom acolhimento."

22 Foi, pois, o presente adiante dele, e ele ficou aquela noite no acampamento.

23 Naquela mesma noite, ele se levantou com suas duas mulheres, suas duas servas e seus onze filhos e passou o vau do Jaboc.

24 Tomou-os, e os fez passar a torrente com tudo o que lhe pertencia.

25 Jacó ficou ; e alguém lutava com ele até o romper da aurora.

26 Vendo que não podia vencê-lo, tocou-lhe aquele homem na articulação da coxa e esta deslocou-se, enquanto Jacó lutava com ele.

27 E disse-lhe: "Deixa-me partir, porque a aurora se levanta". "Não te deixarei partir respondeu Jacó antes que me tenhas abençoado."

28 Ele perguntou-lhe: "Qual é o teu nome?". "Jacó."

29 "Teu nome não será mais Jacó tornou ele mas Israel, porque lutaste com Deus e com os homens, e venceste." Jacó pediu-lhe:

30 "Peço-te que me digas qual é o teu nome". "Por que me perguntas o meu nome?" respondeu ele. E abençoou-o no mesmo lugar.

31 Jacó chamou àquele lugar Fa­nuel, "porque disse ele eu vi a Deus face a face, e minha vida foi poupada".

32 O sol levantava-se no horizonte, quando ele atravessou Fanuel. E coxeava de uma perna.

33 É por isso que os israe­litas, ain­da hoje, não comem o nervo da articulação da coxa, porque aquele homem tinha tocado nesse nervo da articulação da coxa de Jacó.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-