1 Veisuunjohtajalle; veisataan kuin: "Liljat"; Aasafin todistus; virsi.
2 Ps. 77:21; Ps. 99:1; Jes. 37:16; Jes. 40:11; Hes. 34:12; Joh. 10:11Kuuntele, Israelin paimen.
Sinä, joka johdat Joosefia niinkuin lammaslaumaa,
sinä, jonka valtaistuinta kerubit kannattavat,
ilmesty kirkkaudessasi.
3 Efraimin, Benjaminin ja Manassen edessä
herätä voimasi, tule meidän avuksemme.
4 Ps. 4:7Jumala, saata meidät entisellemme,
valista kasvosi, niin me autetuiksi tulemme.
5 Herra, Jumala Sebaot,
kuinka kauan sinä annat vihasi suitsuta,
kun sinun kansasi rukoilee?
6 Ps. 42:4; Ps. 102:10Sinä olet syöttänyt heille kyynelten leipää,
olet juottanut heille maljoittain kyyneleitä;
7 Ps. 44:14; Ps. 79:4olet pannut meidät riidaksi naapureillemme,
meidän vihollisemme pilkkaavat meitä.
8 Jumala Sebaot, saata meidät entisellemme,
valista kasvosi, niin me autetuiksi tulemme.
9 1. Moos. 49:22; Jes. 5:1; Jes. 27:2; Hoos. 10:1Sinä siirsit viinipuun Egyptistä,
sinä karkoitit pakanat ja istutit sen.
10 Sinä raivasit sille sijan,
ja se juurtui ja täytti maan.
11 Se peitti vuoret varjollansa
ja oksillansa Jumalan setrit.
12 1. Moos. 15:18; 2. Moos. 23:31; 5. Moos. 11:24; Joos. 1:4; 1. Kun. 4:21,24Se levitti köynnöksensä mereen asti
ja vesansa Eufrat-virtaan saakka.
13 Ps. 89:41Miksi sinä särjit aidan sen ympäriltä,
niin että kaikki tienkulkijat sitä repivät?
14 Metsäkarju sitä jyrsii,
ja kedon eläimet sitä syövät.
15 Jumala Sebaot, käänny takaisin,
katso alas taivaasta ja näe;
ota hoitaaksesi tämä viinipuu
16 2. Moos. 4:22ja suojaa se, minkä sinun oikea kätesi istutti,
tämä taimi, jonka kasvatit suureksi itseäsi varten.
17 Se on tulen polttama, se on karsittu.
He hukkuvat sinun kasvojesi uhkauksesta.
18 Kätesi suojelkoon sinun oikean kätesi miestä,
ihmislasta, jonka kasvatit suureksi itseäsi varten.
19 Silloin me emme sinusta luovu.
Suo meidän elää,
niin me huudamme sinun nimeäsi avuksemme.
20 Herra, Jumala Sebaot, saata meidät entisellemme,
valista kasvosi, niin me autetuiksi tulemme.
Al la ĥorestro. Por ŝoŝanoj. Atesto de Asaf. Psalmo.
1 Ho Paŝtisto de Izrael, aŭskultu;
Vi, kiu kondukas Jozefon, kiel ŝafojn,
Vi, kiu sidas sur keruboj, aperu!
2 Antaŭ Efraim kaj Benjamen kaj Manase veku Vian forton,
Kaj venu, por savi nin.
3 Ho Dio, revenigu nin kaj lumigu Vian vizaĝon,
Por ke ni estu savitaj.
4 Ho Eternulo, Dio Cebaot,
Ĝis kiam Vi kolere repuŝos la preĝon de Via popolo?
5 Vi manĝigis al ili panon larman,
Kaj Vi trinkigis al ili larmojn per granda mezuro.
6 Vi faris nin objekto de disputo por niaj najbaroj;
Kaj niaj malamikoj nin mokas.
7 Ho Dio Cebaot! revenigu nin kaj lumigu Vian vizaĝon,
Por ke ni estu savitaj.
8 Vinberbranĉon el Egiptujo Vi elportis,
Vi forpelis popolojn kaj ĝin plantis;
9 Vi purigis lokon por ĝi;
Kaj ĝi profundigis siajn radikojn kaj plenigis la tutan landon;
10 Montojn kovris ĝia ombro,
Kaj ĝiaj branĉoj fariĝis kiel cedroj de Dio.
11 Ĝi etendis siajn branĉojn ĝis la maro
Kaj siajn branĉetojn ĝis la Rivero.
12 Kial Vi detruis ĝiajn barilojn,
Ke ĉiuj pasantoj ĝin ŝiras?
13 Subfosas ĝin arbara apro,
Kaj kampa besto ĝin mordas.
14 Ho Dio Cebaot, returniĝu;
Rigardu el la ĉielo kaj vidu, kaj rememoru tiun vinbertrunkon,
15 Kaj ŝirmu tion, kion plantis Via dekstra mano,
Kaj la kreskaĵidon, kiun Vi fortikigis por Vi.
16 Ĝi estas bruligita de fajro, krevinta;
De Via minaca vizaĝo ili pereis.
17 Via brako estu super la viro de Via dekstra mano,
Super la homido, kiun Vi fortikigis por Vi.
18 Kaj ni ne foriros de Vi;
Vivigu nin, kaj ni vokos Vian nomon.
19 Ho Eternulo, Dio Cebaot! revenigu nin, lumigu Vian vizaĝon,
Por ke ni estu savitaj.