1 Take heed not to do your alms before men to be seen of them, otherwise ye have no reward with your Father who is in the heavens. 2 When therefore thou doest alms, sound not a trumpet before thee, as the hypocrites do in the synagogues and in the streets, so that they may have glory from men. Verily I say unto you, They have their reward. 3 But thou, when thou doest alms, let not thy left hand know what thy right hand does; 4 so that thine alms may be in secret, and thy Father who sees in secret will render it to thee.

5 And when thou prayest, thou shalt not be as the hypocrites; for they love to pray standing in the synagogues and in the corners of the streets so that they should appear to men. Verily I say unto you, They have their reward. 6 But thou, when thou prayest, enter into thy chamber, and having shut thy door, pray to thy Father who is in secret, and thy Father who sees in secret will render it to thee. 7 But when ye pray, use not vain repetitions, as those who are of the nations: for they think they shall be heard through their much speaking. 8 Be not ye therefore like them, for your Father knows of what things ye have need before ye beg anything of him.

9 Thus therefore pray ye: Our Father who art in the heavens, let thy name be sanctified, 10 let thy kingdom come, let thy will be done as in heaven so upon the earth; 11 give us to-day our needed bread, 12 and forgive us our debts, as we also forgive our debtors, 13 and lead us not into temptation, but save us from evil. 14 For if ye forgive men their offences, your heavenly Father also will forgive you yours, 15 but if ye do not forgive men their offences, neither will your Father forgive your offences.

16 And when ye fast, be not as the hypocrites, downcast in countenance; for they disfigure their faces, so that they may appear fasting to men: verily I say unto you, They have their reward. 17 But thou, when fasting, anoint thy head and wash thy face, 18 so that thou mayest not appear fasting unto men, but to thy Father who is in secret; and thy Father who sees in secret shall render it to thee.

19 Lay not up for yourselves treasures upon the earth, where moth and rust spoils, and where thieves dig through and steal; 20 but lay up for yourselves treasures in heaven, where neither moth nor rust spoils, and where thieves do not dig through nor steal; 21 for where thy treasure is, there will be also thy heart. 22 The lamp of the body is the eye; if therefore thine eye be single, thy whole body will be light: 23 but if thine eye be wicked, thy whole body will be dark. If therefore the light that is in thee be darkness, how great the darkness! 24 No one can serve two masters; for either he will hate the one and will love the other, or he will hold to the one and despise the other. Ye cannot serve God and mammon.

25 For this cause I say unto you, Do not be careful about your life, what ye should eat and what ye should drink; nor for your body what ye should put on. Is not the life more than food, and the body than raiment? 26 Look at the birds of the heaven, that they sow not, nor reap, nor gather into granaries, and your heavenly Father nourishes them. Are ye not much more excellent than they? 27 But which of you by carefulness can add to his growth one cubit? 28 And why are ye careful about clothing? Observe with attention the lilies of the field, how they grow: they toil not, neither do they spin; 29 but I say unto you, that not even Solomon in all his glory was clothed as one of these. 30 But if God so clothe the herbage of the field, which is to-day, and to-morrow is cast into the oven, will he not much rather you, O ye of little faith? 31 Be not therefore careful, saying, What shall we eat? or What shall we drink? or What shall we put on? 32 for all these things the nations seek after; for your heavenly Father knows that ye have need of all these things. 33 But seek ye first the kingdom of God and his righteousness, and all these things shall be added unto you. 34 Be not careful therefore for the morrow, for the morrow shall be careful about itself. Sufficient to the day is its own evil.

1 Vaadake, et te oma häid tegusid ei teeks inimestele näitamise pärast, muidu ei ole teil tasu oma Isalt, kes on taevas!

2 Kui sa nüüd annad neile, kel puudus, siis ära kuuluta sellest pasunahüüuga, nagu silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavail, et inimesed neid kiidaksid. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma tasu juba käes! 3 Aga kui sina annad, ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb! 4 Jäägu su heategu salajasse, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sulle.

5 Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, kes armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma tasu juba käes! 6 Aga kui sina palvetad, siis mine oma kambrisse, sule uks ja palveta oma Isa poole salajas. Ja sinu Isa, kes näeb salajasse, tasub sulle!

7 Palvetades ärge lobisege nagu paganad, kes arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnarohkuse tõttu. 8 Ärge saage nende sarnaseks! Teie Isa ju teab, mida te vajate, enne kui te temalt palute.

9 Palvetage siis nõnda:

Meie Isa, kes sa oled taevas!

Pühitsetud olgu sinu nimi!

10 Sinu riik tulgu,

sinu tahtmine sündigu

nagu taevas, nõnda ka maa peal!

11 Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!

12 Ja anna meile andeks meie võlad,

nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!

13 Ja ära saada meid kiusatusse,

vaid päästa meid ära kurjast!

Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

14 Sest kui te annate teistele andeks nende eksimused, siis annab ka teie Isa, kes on taevas, teile andeks. 15 Kui te aga ei anna teistele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi teile andeks.

16 Kui te paastute, siis ärge olge mornid nagu silmakirjatsejad, kes teevad sellise näo, et inimestele oleks nähtav nende paastumine. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma tasu juba käes! 17 Aga kui sina paastud, siis korrasta oma juuksed ja pese nägu, 18 et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud. Ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle avalikult!

19 Ärge koguge endale varandust maa peale, kus koi ja rooste seda hävitavad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! 20 Koguge endile varandust taevasse, kus koi ega rooste seda ei hävita ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta. 21 Sest kus on su varandus, seal on ka su süda!

22 Silm on ihu lamp. Kui su silm on hea, on su ihu täidetud valgusega. 23 Aga kui su silm on kuri, on su ihu täidetud pimedusega. Kui valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?

24 Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või kiindub ühesse ja jälestab teist. Teiegi ei saa teenida korraga Jumalat ja mammonat.

25 Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege oma elu pärast, mida süüa või juua, ega ihu pärast, mida selga panna! Eks elu ole enam kui toit ja ihu enam kui rõivad? 26 Vaadake linde taevas! Nad ei külva ega lõika ega kogu aita saaki, ning teie taevane Isa toidab neid. Kui palju enam väärt nendest olete teie! 27 Aga kes teie seast suudaks muretsemisega ennast ühe küünragi pikemaks teha? 28 Ja miks te muretsete riiete pärast? Pange tähele, kuidas kasvavad lilled aasal! Nad ei näe vaeva ketramisega, 29 kuid ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud riietatud nii nagu igaüks neist. 30 Kui aga Jumal riietab rohu väljal nii, mis täna on siin ja homme heidetakse tulle, kui palju enam ta riietab siis teid, te nõdrausulised!

31 Ärge siis enam muretsege, öeldes: „Mida me sööme?" või „Mida me joome?" või „Mida me selga paneme?" 32 Selle pärast muretsevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. 33 Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! 34 Ärge siis muretsege homse pärast, sest homme muretseb ise enda eest. Igale päevale piisab oma vaevast.