1 For the kingdom of the heavens is like a householder who went out with the early morn to hire workmen for his vineyard. 2 And having agreed with the workmen for a denarius the day, he sent them into his vineyard. 3 And having gone out about the third hour, he saw others standing in the market-place idle; 4 and to them he said, Go also ye into the vineyard, and whatsoever may be just I will give you. And they went their way. 5 Again, having gone out about the sixth and ninth hour, he did likewise. 6 But about the eleventh hour, having gone out, he found others standing, and says to them, Why stand ye here all the day idle? 7 They say to him, Because no man has hired us. He says to them, Go also ye into the vineyard and whatsoever may be just ye shall receive. 8 But when the evening was come, the lord of the vineyard says to his steward, Call the workmen and pay them their wages, beginning from the last even to the first. 9 And when they who came to work about the eleventh hour came, they received each a denarius. 10 And when the first came, they supposed that they would receive more, and they received also themselves each a denarius. 11 And on receiving it they murmured against the master of the house, 12 saying, These last have worked one hour, and thou hast made them equal to us, who have borne the burden of the day and the heat. 13 But he answering said to one of them, My friend, I do not wrong thee. Didst thou not agree with me for a denarius? 14 Take what is thine and go. But it is my will to give to this last even as to thee: 15 is it not lawful for me to do what I will in my own affairs? Is thine eye evil because I am good? 16 Thus shall the last be first, and the first last; for many are called ones, but few chosen ones.

17 And Jesus, going up to Jerusalem, took the twelve disciples with him apart in the way, and said to them, 18 Behold we go up to Jerusalem, and the Son of man will be delivered up to the chief priests and scribes, and they will condemn him to death; 19 and they will deliver him up to the nations to mock and to scourge and to crucify, and the third day he shall rise again.

20 Then came to him the mother of the sons of Zebedee, with her sons, doing homage, and asking something of him. 21 And he said to her, What wilt thou? She says to him, Speak the word that these my two sons may sit, one on thy right hand and one on thy left in thy kingdom. 22 And Jesus answering said, Ye know not what ye ask. Can ye drink the cup which I am about to drink? They say to him, We are able. 23 And he says to them, Ye shall drink indeed my cup, but to sit on my right hand and on my left, is not mine to give, but to those for whom it is prepared of my Father. 24 And the ten, having heard of it, were indignant about the two brothers. 25 But Jesus having called them to him, said, Ye know that the rulers of the nations exercise lordship over them, and the great exercise authority over them. 26 It shall not be thus amongst you, but whosoever will be great among you, shall be your servant; 27 and whosoever will be first among you, let him be your bondman; 28 as indeed the Son of man did not come to be served, but to serve, and to give his life a ransom for many.

29 And as they went out from Jericho a great crowd followed him. 30 And lo, two blind men, sitting by the wayside, having heard that Jesus was passing by, cried out saying, Have mercy on us, Lord, Son of David. 31 But the crowd rebuked them, that they might be silent. But they cried out the more, saying, Have mercy on us, Lord, Son of David. 32 And Jesus, having stopped, called them and said, What will ye that I shall do to you? 33 They say to him, Lord, that our eyes may be opened. 34 And Jesus, moved with compassion, touched their eyes; and immediately their eyes had sight restored to them, and they followed him.

1 „Taevariik on kui peremees, kes läks hommikul vara värbama töölisi oma viinamäele. 2 Kui ta oli nendega päevapalgaks kokku leppinud ühe teenari*20:2 Üks teenar oligi töölise keskmine päevapalk., läkitas ta nad viinamäele.

3 Kolmanda tunni*20:3 See on kell üheksa hommikul. Tunde loeti päikesetõusust, mis oli kella kuue ajal. Nii on kuues tund keskpäev, üheksas tund kell kolm pärast lõunat ja üheteistkümnes tund kell viis õhtul. paiku läks ta välja ja nägi turuplatsil teisi jõude seismas.

4 „Minge teiegi viinamäele!" ütles ta neile. „Ma annan teile õiglase tasu!" 5 Ja nad läksid.

Kuuendal ja üheksandal tunnil toimis peremees samamoodi. 6 Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta veel töölisi seismas ja ütles neilegi: „Miks teie siin kogu päeva ilma tööta seisate?"

7 „Meid ei ole keegi palganud," vastasid nad.

„Minge ka teie tööle mu viinamäele!" käskis peremees.

8 Kui õhtu kätte jõudis, ütles viinamäe isand töödejuhatajale: „Kutsu töölised ja maksa neile välja palk, alustades viimastest ja lõpetades esimestega!"

9 Need, kes olid üheteistkümnendal tunnil palgatud, tulid ning said igaüks ühe teenari. 10 Aga kui tuli esimeste kord, arvasid nemad, et nad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. 11 Ja nad nurisesid peremehe üle: 12 „Need viimased tegid ainult ühe tunni tööd, ent sina oled nad teinud võrdseks meiega, kes me talusime päeva raskust ja palavust!"

13 Peremees aga vastas ühele neist: „Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühe teenari peale? 14 Võta oma palk ja mine! Ja kui ma tahan maksta sellele viimasele sama palju kui sulle, 15 kas ma ei tohi toimida oma varaga, nagu soovin? Või oled sa kade, et mina olen helde?"

16 Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud."

17 Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, viis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: 18 „Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma 19 ja annavad tema uskmatute kätte mõnitada, piitsutada ja risti lüüa. Aga kolmandal päeval ta äratatakse üles."

20 Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde ning kummardas ta ette, et temalt midagi paluda.

21 „Mida sa soovid?" küsis Jeesus.

„Luba, et need mu kaks poega istuvad sinu Kuningriigis üks su paremal ja teine vasakul käel!" ütles ta.

22 „Teie ei tea, mida te palute," vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, mida minul tuleb juua?"

„Suudame küll!" vastasid nad.

23 „Tõepoolest te joote minu karikast," ütles Jeesus, „kuid kohta mu paremal ja vasakul käel ei saa ma teile anda. See kuulub neile, kellele mu Isa on selle valmistanud."

24 Kui ülejäänud kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks nende kahe venna peale. 25 Ent Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: „Te teate, et uskmatute valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu. 26 Kuid nõnda ärgu olgu see teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 27 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane – 28 nii nagu Inimese Poeg ei tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!"

29 Kui Jeesus ja jüngrid olid Jeerikost lahkumas, järgnes neile suur rahvahulk. 30 Kaks pimedat istusid tee ääres ja kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"

31 Rahvas hurjutas neid, et nad vait jääksid, aga nemad kisendasid seda kõvemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"

32 Jeesus jäi seisma, kutsus nad lähemale ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?"

33 „Issand, et meie silmad avaneksid!" ütlesid pimedad.

34 Jeesusel hakkas neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid ning järgnesid talle.