1 Then Jesus spoke to the crowds and to his disciples, 2 saying, The scribes and the Pharisees have set themselves down in Moses' seat: 3 all things therefore, whatever they may tell you, do and keep. But do not after their works, for they say and do not, 4 but bind burdens heavy and hard to bear, and lay them on the shoulders of men, but will not move them with their finger. 5 And all their works they do to be seen of men: for they make broad their phylacteries and enlarge the borders of their garments, 6 and love the chief place in feasts and the first seats in the synagogues, 7 and salutations in the market-places, and to be called of men, Rabbi, Rabbi. 8 But ye, be not ye called Rabbi; for one is your instructor, and all ye are brethren. 9 And call not any one your father upon the earth; for one is your Father, he who is in the heavens. 10 Neither be called instructors, for one is your instructor, the Christ. 11 But the greatest of you shall be your servant. 12 And whoever shall exalt himself shall be humbled, and whoever shall humble himself shall be exalted.

13 But woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye shut up the kingdom of the heavens before men; for ye do not enter, nor do ye suffer those that are entering to go in. 14 *Verse 14 of A.V. is not in the best MSS.15 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye compass the sea and the dry land to make one proselyte, and when he is become such, ye make him twofold more the son of hell than yourselves. 16 Woe to you, blind guides, who say, Whosoever shall swear by the temple, it is nothing; but whosoever shall swear by the gold of the temple, he is a debtor. 17 Fools and blind, for which is greater, the gold, or the temple which sanctifies the gold? 18 And, Whosoever shall swear by the altar, it is nothing; but whosoever shall swear by the gift that is upon it is a debtor. 19 Fools and blind ones, for which is greater, the gift, or the altar which sanctifies the gift? 20 He therefore that swears by the altar swears by it and by all things that are upon it. 21 And he that swears by the temple swears by it and by him that dwells in it. 22 And he that swears by heaven swears by the throne of God and by him that sits upon it. 23 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye pay tithes of mint and anise and cummin, and ye have left aside the weightier matters of the law, judgment and mercy and faith: these ye ought to have done and not have left those aside. 24 Blind guides, who strain out the gnat, but drink down the camel. 25 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye make clean the outside of the cup and of the dish, but within they are full of rapine and intemperance. 26 Blind Pharisee, make clean first the inside of the cup and of the dish, that their outside also may become clean. 27 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye are like whited sepulchres, which appear beautiful outwardly, but within are full of dead men’s bones and all uncleanness. 28 Thus also ye, outwardly ye appear righteous to men, but within are full of hypocrisy and lawlessness. 29 Woe to you, scribes and Pharisees, hypocrites, for ye build the sepulchres of the prophets and adorn the tombs of the just, 30 and ye say, If we had been in the days of our fathers we would not have been partakers with them in the blood of the prophets. 31 So that ye bear witness of yourselves that ye are sons of those who slew the prophets: 32 and ye, fill ye up the measure of your fathers. 33 Serpents, offspring of vipers, how should ye escape the judgment of hell?

34 Therefore, behold, I send unto you prophets, and wise men, and scribes; and some of them ye will kill and crucify, and some of them ye will scourge in your synagogues, and will persecute from city to city; 35 so that all righteous blood shed upon the earth should come upon you, from the blood of righteous Abel to the blood of Zacharias son of Barachias, whom ye slew between the temple and the altar. 36 Verily I say unto you, All these things shall come upon this generation. 37 Jerusalem, Jerusalem, the city that kills the prophets and stones those that are sent unto her, how often would I have gathered thy children as a hen gathers her chickens under her wings, and ye would not! 38 Behold, your house is left unto you desolate; 39 for I say unto you, Ye shall in no wise see me henceforth until ye say, Blessed be he that comes in the name of the Lord.

1 Jeesus rääkis rahvale ja oma jüngritele: 2 „Moosese asemele on ennast pannud kirjatundjad ja variserid," ütles ta. 3 „Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ise ei tee. 4 Nad seovad kokku raskeid koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.

5 Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvevööd laiemaks ja ääretutid oma rüüdel suuremaks. 6 Nad armastavad aukohti pidulauas ja esimesi istmeid sünagoogides, 7 tervitusi turuplatsidel ja inimeste suust austavat nimetust „rabi"*23:7 Arameakeelset tiitlit rabbi ehk „mu auväärne" kasutati õpetajate poole pöördumisel..

8 Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest teil on ainult üks Õpetaja ja teie kõik olete vennad. 9 Ja ärge hüüdke kedagi siin maa peal isaks, sest ainult üks on teie Isa, kes on taevas. 10 Samuti ärge laske end hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja – Messias! 11 Aga suurim teie seast olgu teie teenija! 12 Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse!

13 Kuid häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te lukustate taevariigi ukse inimeste eest! Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahavad minna.

14 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te neelate alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitate palvetused pikaks! Seda rängem on teie kohtuotsus.

15 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te käite läbi mered ja maad, et pöörata ühtainustki oma usku. Ja kui see teil korda läheb, siis te teete temast kaks korda hullema põrgu lapse kui te ise olete!

16 Häda teile, pimedad teejuhid, kes ütlete: „Kes iganes vannub templi juures, selle vanne ei loe midagi. Aga kes iganes vannub templi kulla juures, siis tuleb vannet pidada." 17 Te pimedad narrid! Kumb on tähtsam – kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb? 18 Te ütlete: „Kes iganes vannub altari juures, selle vanne ei loe midagi. Aga kes iganes vannub altaril oleva ohvri juures, see on kohustatud vannet täitma." 19 Te pimedad! Kumb siis on tähtsam: kas ohvriand või altar, mis ohvrianni pühitseb? 20 Seepärast, kes vannub altari juures, vannub nii altari kui kõige juures, mis on altaril, 21 ja kes vannub templi juures, vannub nii templi kui ka tema juures, kes templis elab, 22 ja kes vannub taeva juures, vannub nii Jumala trooni kui troonil istuja juures.

23 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te maksate kümnist mündist, tillist ja köömnest, kuid jätate kõrvale kaalukama osa Seaduses – õigluse, halastuse ja ustavuse. Seda oleksite pidanud täitma ja ülejäänut mitte unarusse jätma! 24 Te pimedad teejuhid, te sõelute välja sääsed, kuid kaamelid neelate alla!

25 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te puhastate karika ja vaagna väljastpoolt, aga seest on need täis ahnust ja isekust. 26 Pime variser! Puhasta esmalt karika sisemus, et see ka väljast saaks puhtaks!

27 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te olete nagu lubjatud hauad, mis paistavad väljastpoolt kenad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõike roojast. 28 Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.

29 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te ehitate prohvetitele haudu ja kaunistate õigete mälestusmärke. 30 Te ütlete: „Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks koos nendega prohvetite verd valanud." 31 Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et olete prohvetite tapjate lapsed. 32 Täitke siis teiegi oma esiisade patu mõõt!

33 Te ussid! Te rästikute sugu! Kuidas te võiksite põgeneda ära karistuse eest põrgus? 34 Seepärast ma läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja õpetajaid. Mõned neist te tapate ja lööte risti, teisi te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate linnast linna. 35 Et teie peale tuleks kõik õigete veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel. 36 Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!

37 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks sinu juurde läkitatuid! Kui sageli olen ma soovinud su lapsed kokku koguda, otsekui kana kogub oma pojad tiibade alla, kuid teie ei ole tahtnud! 38 Pange tähele, teie maja jäetakse teile tühjana! 39 Sest mina ütlen teile, teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!" "