1 And going on board the ship, he passed over and came to his own city. 2 And behold, they brought to him a paralytic, laid upon a bed; and Jesus, seeing their faith, said to the paralytic, Be of good courage, child; thy sins are forgiven. 3 And behold, certain of the scribes said to themselves, This man blasphemes. 4 And Jesus, seeing their thoughts, said, Why do ye think evil things in your hearts? 5 For which is easier: to say, Thy sins are forgiven; or to say, Rise up and walk? 6 But that ye may know that the Son of man has power on earth to forgive sins, (then he says to the paralytic,) Rise up, take up thy bed and go to thy house. 7 And he rose up and went to his house. 8 But the crowds seeing it, were in fear, and glorified God who gave such power to men.

9 And Jesus, passing on thence, saw a man sitting at the tax-office, called Matthew, and says to him, Follow me. And he rose up and followed him. 10 And it came to pass, as he lay at table in the house, that behold, many tax-gatherers and sinners came and lay at table with Jesus and his disciples. 11 And the Pharisees seeing it, said to his disciples, Why does your teacher eat with tax-gatherers and sinners? 12 But Jesus hearing it, said, They that are strong have not need of a physician, but those that are ill. 13 But go and learn what that is — I will have mercy and not sacrifice; for I have not come to call righteous men but sinners.

14 Then come to him the disciples of John, saying, Why do we and the Pharisees often fast, but thy disciples fast not? 15 And Jesus said to them, Can the sons of the bridechamber mourn so long as the bridegroom is with them? But days will come when the bridegroom will have been taken away from them, and then they will fast. 16 But no one puts a patch of new cloth on an old garment, for its filling up takes from the garment and a worse rent takes place. 17 Nor do men put new wine into old skins, otherwise the skins burst and the wine is poured out, and the skins will be destroyed; but they put new wine into new skins, and both are preserved together.

18 As he spoke these things to them, behold, a ruler coming in did homage to him, saying, My daughter has by this died; but come and lay thy hand upon her and she shall live. 19 And Jesus rose up and followed him, and so did his disciples. 20 And behold, a woman, who had had a bloody flux for twelve years, came behind and touched the hem of his garment; 21 for she said within herself, If I should only touch his garment I shall be healed. 22 But Jesus turning and seeing her, said, Be of good courage, daughter; thy faith has healed thee. And the woman was healed from that hour. 23 And when Jesus was come to the house of the ruler, and saw the flute-players and the crowd making a tumult, 24 he said, Withdraw, for the damsel is not dead, but sleeps. And they derided him. 25 But when the crowd had been put out, he went in and took her hand; and the damsel rose up. 26 And the fame of it went out into all that land.

27 And as Jesus passed on thence, two blind men followed him, crying and saying, Have mercy on us, Son of David. 28 And when he was come to the house, the blind men came to him. And Jesus says to them, Do ye believe that I am able to do this? They say to him, Yea, Lord. 29 Then he touched their eyes, saying, According to your faith, be it unto you. 30 And their eyes were opened; and Jesus charged them sharply, saying, See, let no man know it. 31 But they, when they were gone out, spread his name abroad in all that land. 32 But as these were going out, behold, they brought to him a dumb man possessed by a demon. 33 And the demon having been cast out, the dumb spake. And the crowds were astonished, saying, It has never been seen thus in Israel. 34 But the Pharisees said, He casts out the demons through the prince of the demons.

35 And Jesus went round all the cities and the villages, teaching in their synagogues, and preaching the glad tidings of the kingdom, and healing every disease and every bodily weakness. 36 But when he saw the crowds he was moved with compassion for them, because they were harassed, and cast away as sheep not having a shepherd. 37 Then saith he to his disciples, The harvest is great and the workmen are few; 38 supplicate therefore the Lord of the harvest, that he send forth workmen unto his harvest.

1 Jeesus astus paati, sõitis teisele poole järve ja läks oma kodulinna. 2 Seal toodi tema juurde halvatu, kes lamas oma magamisasemel. Nähes nende usku, ütles Jeesus halvatule: „Ole julge, poeg! Sinu patud on sulle andeks antud!"

3 Siis mõned kirjatundjad mõtlesid endamisi: „See mees teotab Jumalat!"

4 Jeesus aga, teades nende mõtteid, küsis neilt: „Miks te mõtlete kurja oma südames? 5 Kumb on kergem, kas öelda „Sinu patud on andeks antud" või „Tõuse üles ja kõnni"? 6 Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal." Ja ta ütles halvatule: „Tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!" 7 Ning mees tõusis ja läks koju. 8 Seda nähes oli rahvas hämmastuses ja nad ülistasid Jumalat, kes on andnud inimestele sellise meelevalla.

9 Sealt edasi minnes nägi Jeesus meest nimega Matteus maksukoguja pingil istumas ning ütles talle: „Järgne mulle!" Ja ta tõusis ja järgnes talle.

10 Kui siis Jeesus istus lauas tema kodus, tuli sinna palju maksukogujaid ja patuseid ning sõid koos Jeesuse ja tema jüngritega. 11 Seda nähes küsisid variserid tema jüngritelt: „Miks teie õpetaja sööb koos maksukogujate ja patustega?"

12 Seda kuuldes ütles Jeesus: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. 13 Minge ja õppige, mida tähendab „Ma soovin halastust, mitte ohvrit". Mina ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid."

14 Siis tulid Johannese jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Miks meie ja variserid paastume, aga sinu jüngrid ei paastu?"

15 Jeesus vastas neile: „Ei sobi pulmalistel leinata ajal, kui peigmees on nendega. Ent tuleb aeg, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad.

16 Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube. Säärane paik rebeneks küljest ja käristaks augu veel suuremaks. 17 Samuti ei valata värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu lähkrid lõhkevad, vein voolab maha ja lähkreid ei saa enam kasutada. Värske vein valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad."

18 Kui ta seda neile rääkis, tuli tema juurde sünagoogi ülem, põlvitas ta ette ja ütles: „Just praegu suri mu tütar, aga tule, pane oma käsi ta peale, siis ta ärkab ellu!" 19 Jeesus tõusis ja järgnes talle koos oma jüngritega.

20 Ja näe, üks naine, kes oli kannatanud verejooksu juba kaksteist aastat, lähenes Jeesusele selja tagant ja puudutas ta kuue serva, 21 öeldes endamisi: „Kui ma võiksin puudutada kasvõi tema kuube, siis ma saaksin terveks!"

22 Jeesus aga pöördus ümber, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar! Sinu usk on sind terveks teinud!" Ja sellest tunnist alates oli naine terve.

23 Kui nüüd Jeesus jõudis sünagoogi ülema majja ning nägi flöödimängijaid ja häälekat rahvahulka, 24 ütles ta: „Minge ära! Tüdruk ei ole surnud, vaid magab!" Aga nad naersid tema üle. 25 Ent kui rahvahulk oli välja aetud, astus Jeesus tuppa, võttis tüdruku käest kinni ja ta ärkas üles. 26 Ja kuuldus sellest levis kogu ümbruskonnas.

27 Kui Jeesus läks sealt edasi, järgnesid talle kaks pimedat, kes hüüdsid: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!"

28 Kui Jeesus oli majja astunud, tulid pimedad tema juurde ja ta küsis neilt: „Kas te usute, et ma suudan seda teha?"

„Jah, Issand," vastasid nad talle.

29 Siis Jeesus puudutas nende silmi ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!"

30 Ja nende silmad avanesid. Nüüd Jeesus hoiatas neid karmilt: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saa!" 31 Nemad aga läksid ja rääkisid sellest terves ümbruskonnas.

32 Kui nad olid lahkunud, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud. 33 Jeesus ajas kurja vaimu välja ja tumm hakkas rääkima. „Sellist asja pole Iisraelis veel nähtud!" imestas rahvas.

34 Variserid aga ütlesid: „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude valitseja abil!"

35 Ja Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetades sünagoogides, kuulutas evangeeliumi Kuningriigist ning tervendas igasugustest haigustest ja hädadest. 36 Rahvahulki nähes tundis ta neile kaasa, sest nad olid rõhutud ja räsitud nagu lambad, kellel pole karjast. 37 Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikus on suur, aga töötegijaid on vähe. 38 Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!"