1 But seeing the crowds, he went up into the mountain, and having sat down, his disciples came to him; 2 and, having opened his mouth, he taught them, saying,

3 Blessed are the poor in spirit, for theirs is the kingdom of the heavens. 4 Blessed they that mourn, for they shall be comforted. 5 Blessed the meek, for they shall inherit the earth. 6 Blessed they who hunger and thirst after righteousness, for they shall be filled. 7 Blessed the merciful, for they shall find mercy. 8 Blessed the pure in heart, for they shall see God. 9 Blessed the peace-makers, for they shall be called sons of God. 10 Blessed they who are persecuted on account of righteousness, for theirs is the kingdom of the heavens. 11 Blessed are ye when they may reproach and persecute you, and say every wicked thing against you, lying, for my sake. 12 Rejoice and exult, for your reward is great in the heavens; for thus have they persecuted the prophets who were before you.

13 Ye are the salt of the earth; but if the salt have become insipid, wherewith shall it be salted? It is no longer fit for anything but to be cast out and to be trodden under foot by men. 14 Ye are the light of the world: a city situated on the top of a mountain cannot be hid. 15 Nor do men light a lamp and put it under the bushel, but upon the lamp-stand, and it shines for all who are in the house. 16 Let your light thus shine before men, so that they may see your upright works, and glorify your Father who is in the heavens.

17 Think not that I am come to make void the law or the prophets; I am not come to make void, but to fulfil. 18 For verily I say unto you, Until the heaven and the earth pass away, one iota or one tittle shall in no wise pass from the law till all come to pass. 19 Whosoever then shall do away with one of these least commandments, and shall teach men so, shall be called least in the kingdom of the heavens; but whosoever shall practise and teach them, he shall be called great in the kingdom of the heavens. 20 For I say unto you, that unless your righteousness surpass that of the scribes and Pharisees, ye shall in no wise enter into the kingdom of the heavens.

21 Ye have heard that it was said to the ancients, Thou shalt not kill; but whosoever shall kill shall be subject to the judgment. 22 But I say unto you, that every one that is lightly angry with his brother shall be subject to the judgment; but whosoever shall say to his brother, Raca, shall be subject to be called before the sanhedrim; but whosoever shall say, Fool, shall be subject to the penalty of the hell of fire. 23 If therefore thou shouldest offer thy gift at the altar, and there shouldest remember that thy brother has something against thee, 24 leave there thy gift before the altar, and first go, be reconciled to thy brother, and then come and offer thy gift. 25 Make friends with thine adverse party quickly, whilst thou art in the way with him; lest some time the adverse party deliver thee to the judge, and the judge deliver thee to the officer, and thou be cast into prison. 26 Verily I say to thee, Thou shalt in no wise come out thence till thou hast paid the last farthing.

27 Ye have heard that it has been said, Thou shalt not commit adultery. 28 But I say unto you, that every one who looks upon a woman to lust after her has already committed adultery with her in his heart. 29 But if thy right eye be a snare to thee, pluck it out and cast it from thee: for it is profitable for thee that one of thy members perish, and not thy whole body be cast into hell. 30 And if thy right hand be a snare to thee, cut it off and cast it from thee: for it is profitable for thee that one of thy members perish, and not thy whole body be cast into hell. 31 It has been said too, Whosoever shall put away his wife, let him give her a letter of divorce. 32 But I say unto you, that whosoever shall put away his wife, except for cause of fornication, makes her commit adultery, and whosoever marries one that is put away commits adultery.

33 Again, ye have heard that it has been said to the ancients, Thou shalt not forswear thyself, but shalt render to the Lord what thou hast sworn. 34 But I say unto you, Do not swear at all; neither by the heaven, because it is the throne of God; 35 nor by the earth, because it is the footstool of his feet; nor by Jerusalem, because it is the city of the great King. 36 Neither shalt thou swear by thy head, because thou canst not make one hair white or black. 37 But let your word be Yea, yea; Nay, nay; but what is more than these is from evil.

38 Ye have heard that it has been said, Eye for eye and tooth for tooth. 39 But I say unto you, not to resist evil; but whoever shall strike thee on thy right cheek, turn to him also the other; 40 and to him that would go to law with thee and take thy body coat, leave him thy cloak also. 41 And whoever will compel thee to go one mile, go with him two. 42 To him that asks of thee give, and from him that desires to borrow of thee turn not away.

43 Ye have heard that it has been said, Thou shalt love thy neighbour and hate thine enemy. 44 But I say unto you, Love your enemies, bless those who curse you, do good to those who hate you, and pray for those who insult you and persecute you, 45 that ye may be the sons of your Father who is in the heavens; for he makes his sun rise on evil and good, and sends rain on just and unjust. 46 For if ye should love those who love you, what reward have ye? Do not also the tax-gatherers the same? 47 And if ye should salute your brethren only, what do ye extraordinary? Do not also the Gentiles the same? 48 Be ye therefore perfect as your heavenly Father is perfect.

1 Kui Jeesus nägi rahvahulka, läks ta üles mäele, ja kui ta oli maha istunud, tulid jüngrid tema juurde. 2 Ta hakkas neid õpetama:

3 „Õnnistatud on vaimust vaesed,

sest nende päralt on taevariik.

4 Õnnistatud on kurvad,

sest neid lohutatakse.

5 Õnnistatud on tasased,

sest nemad pärivad maa.

6 Õnnistatud on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele,

sest nad saavad külluslikult.

7 Õnnistatud on halastajad,

sest nende peale halastatakse.

8 Õnnistatud on puhtad südamelt,

sest nemad näevad Jumalat.

9 Õnnistatud on rahutegijad,

sest neid hüütakse Jumala lasteks.

10 Õnnistatud on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,

sest nende päralt on taevariik.

11 Õnnistatud olete teie, kui teid minu pärast teotatakse, taga kiusatakse ja teie kohta kõiksugu kurje asju valetatakse. 12 Rõõmutsege ja hõisake, sest teie tasu on suur taevas! Samal viisil on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.

13 Teie olete maa sool. Aga kui sool kaotab maitse, kuidas teha seda soolaseks? See ei kõlba enam millekski ja visatakse välja inimeste tallata.

14 Teie olete maailma valgus. Linn, mis on mäe otsas, ei jää märkamatuks. 15 Samuti ei süüta keegi lampi, et panna see vaka alla, vaid ikka lambijalale; siis särab see kõigile majasolijatele. 16 Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad näeksid teie häid tegusid ja kiidaksid teie Isa, kes on taevas.

17 Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid*5:17 St kogu heebrea Pühakirja. tühistama – ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täide viima! 18 Tõesti, ma ütlen teile, enne kaovad taevas ja maa, aga Seadusest ei kao ükski täht ega kriips, enne kui kõik on sündinud. 19 Seepärast, kes vähimatki käsusõnadest rikub ja õpetab teisi sama tegema, seda hüütakse vähimaks taevariigis; aga kes neid täidab ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. 20 Ma ütlen teile, kui teie pole kirjatundjatest ja variseridest õigemad, siis te ei pääse taevariiki.

21 Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Sa ei tohi tappa! Ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla."

22 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes oma venna peale viha kannab, peab minema kohtu alla. Aga kes oma vennale ütleb: „Tühine!", peab minema ülemkohtu alla, ja kes ütleb: „Loll!", peab minema põrgutulle.

23 Seepärast, kui sa oma anni ohvrialtarile tood ja seal sulle meenub, et su vennal on midagi sinu vastu, 24 siis jäta oma ohver altari ette ja mine lepi enne ära oma vennaga. Alles siis tule ja too oma ohvriand.

25 Ole järeleandlik oma vastasega, kes sind kohtusse viib. Lepi temaga ära, kuni te veel teel olete, et ta ei annaks sind kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi! 26 Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne, kuni sa oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.

27 Te olete kuulnud, et on öeldud „Sa ei tohi abielu rikkuda!" 28 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes võõrast naist vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. 29 Kui aga su parem silm ahvatleb sind patule, siis võta see välja ja viska ära. Sul on parem kaotada üks ihuliige kui olla terve ihuga heidetud põrgusse. 30 Ja kui su parem käsi ahvatleb sind patule, siis raiu see küljest ja viska ära, sest sul on parem kaotada üks ihuliige kui minna terve ihuga põrgusse.

31 Öeldud on: „Kes oma naisest lahutab, andku talle lahutustunnistus!" 32 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes lahutab oma naisest muul põhjusel kui abielurikkumine, teeb temast abielurikkuja. Ja kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.

33 Samuti olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Ära murra oma vandetõotusi, vaid täida oma lubadused Issandale!" 34 Kuid mina ütlen teile, et te ei vannuks üldse: ei taeva nimel, sest see on Jumala troon; 35 ega maa nimel, sest see on tema jalgealune järg; ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure Kuninga linn! 36 Ära vannu ka oma pea nimel, sest ise ei saa ühtegi juuksekarva mustaks või valgeks teha. 37 Teie „jah" olgu „jah" ja teie „ei" olgu „ei". Kõik, mis sellele lisatakse, on kurjast.

38 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Silm silma ja hammas hamba vastu!" 39 Kuid mina ütlen teile, ärge hakake vastu inimesele, kes teile kurja teeb! Kui keegi lööb sind paremale põsele, keera ka vasak tema poole! 40 Ja sellele, kes tahab sind kohtusse kaevata ja su särgi võtta, anna ka kuub! 41 Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks! 42 Anna, kui sinult palutakse, ja ära keeldu, kui sinult tahetakse laenata!

43 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!" 44 Kuid mina ütlen teile, armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad. 45 Siis te olete tõesti oma taevase Isa lapsed; sest tema laseb oma päikesel tõusta nii kurjade kui heade üle ning vihma sadada ühtviisi õiglaste ja ülekohtuste peale. 46 Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tasu te siis ootate? Eks maksukogujad tee ju sama? 47 Ja kui te ainult oma sõpru lahkelt tervitate, mis selles erilist on? Eks paganadki tee sedasama? 48 Seepärast olge täiuslikud, nagu teie taevane Isa on täiuslik!