1 At that time Jesus went on the sabbath through the cornfields; and his disciples were hungry, and began to pluck the ears and to eat. 2 But the Pharisees, seeing it, said to him, Behold, thy disciples are doing what is not lawful to do on sabbath. 3 But he said to them, Have ye not read what David did when he was hungry, and they that were with him? 4 How he entered into the house of God, and ate the shewbread, which it was not lawful for him to eat, nor for those with him, but for the priests only? 5 Or have ye not read in the law that on the sabbaths the priests in the temple profane the sabbath, and are blameless? 6 But I say unto you, that there is here what is greater than the temple. 7 But if ye had known what is: I will have mercy and not sacrifice, ye would not have condemned the guiltless. 8 For the Son of man is Lord of the sabbath. 9 And, going away from thence, he came into their synagogue. 10 And behold, there was a man having his hand withered. And they asked him, saying, Is it lawful to heal on the sabbath? that they might accuse him. 11 But he said to them, What man shall there be of you who has one sheep, and if this fall into a pit on the sabbath, will not lay hold of it and raise it up? 12 How much better then is a man than a sheep! So that it is lawful to do well on the sabbath. 13 Then he says to the man, Stretch out thy hand. And he stretched it out, and it was restored sound as the other.

14 But the Pharisees, having gone out, took counsel against him, how they might destroy him. 15 But Jesus knowing it, withdrew thence, and great crowds followed him; and he healed them all: 16 and charged them strictly that they should not make him publicly known: 17 that that might be fulfilled which was spoken through Esaias the prophet, saying, 18 Behold my servant, whom I have chosen, my beloved, in whom my soul has found its delight. I will put my Spirit upon him, and he shall shew forth judgment to the nations. 19 He shall not strive or cry out, nor shall any one hear his voice in the streets; 20 a bruised reed shall he not break, and smoking flax shall he not quench, until he bring forth judgment unto victory; 21 and on his name shall the nations hope.

22 Then was brought to him one possessed by a demon, blind and dumb, and he healed him, so that the dumb man spake and saw. 23 And all the crowds were amazed and said, Is this man the Son of David? 24 But the Pharisees, having heard it, said, This man does not cast out demons, but by Beelzebub, prince of demons. 25 But he, knowing their thoughts, said to them, Every kingdom divided against itself is brought to desolation, and every city or house divided against itself will not subsist. 26 And if Satan casts out Satan, he is divided against himself; how then shall his kingdom subsist? 27 And if I cast out demons by Beelzebub, your sons, by whom do they cast them out? For this reason they shall be your judges. 28 But if I by the Spirit of God cast out demons, then indeed the kingdom of God is come upon you. 29 Or how can any one enter into the house of the strong man and plunder his goods, unless first he bind the strong man? and then he will plunder his house. 30 He that is not with me is against me, and he that gathers not with me scatters. 31 For this reason I say unto you, Every sin and injurious speaking shall be forgiven to men, but speaking injuriously of the Spirit shall not be forgiven to men. 32 And whosoever shall have spoken a word against the Son of man, it shall be forgiven him; but whosoever shall speak against the Holy Spirit, it shall not be forgiven him, neither in this age nor in the coming one. 33 Either make the tree good, and its fruit good; or make the tree corrupt, and its fruit corrupt. For from the fruit the tree is known. 34 Offspring of vipers! how can ye speak good things, being wicked? For of the abundance of the heart the mouth speaks. 35 The good man out of the good treasure brings forth good things; and the wicked man out of the wicked treasure brings forth wicked things. 36 But I say unto you, that every idle word which men shall say, they shall render an account of it in judgment-day: 37 for by thy words thou shalt be justified, and by thy words thou shalt be condemned.

38 Then answered him some of the scribes and Pharisees, saying, Teacher, we desire to see a sign from thee. 39 But he, answering, said to them, A wicked and adulterous generation seeks after a sign, and a sign shall not be given to it save the sign of Jonas the prophet. 40 For even as Jonas was in the belly of the great fish three days and three nights, thus shall the Son of man be in the heart of the earth three days and three nights. 41 Ninevites shall stand up in the judgment with this generation, and shall condemn it: for they repented at the preaching of Jonas; and behold, more than Jonas is here. 42 A queen of the south shall rise up in the judgment with this generation, and shall condemn it; for she came from the ends of the earth to hear the wisdom of Solomon; and behold, more than Solomon is here. 43 But when the unclean spirit has gone out of the man, he goes through dry places, seeking rest, and does not find it. 44 Then he says, I will return to my house whence I came out; and having come, he finds it unoccupied, swept, and adorned. 45 Then he goes and takes with himself seven other spirits worse than himself, and entering in, they dwell there; and the last condition of that man becomes worse than the first. Thus shall it be to this wicked generation also.

46 But while he was yet speaking to the crowds, behold, his mother and his brethren stood without, seeking to speak to him. 47 Then one said unto him, Behold, thy mother and thy brethren are standing without, seeking to speak to thee. 48 But he answering said to him that spoke to him, Who is my mother, and who are my brethren? 49 And, stretching out his hand to his disciples, he said, Behold my mother and my brethren; 50 for whosoever shall do the will of my Father who is in the heavens, he is my brother, and sister, and mother.

1 Selsamal ajal läks Jeesus hingamispäeval läbi viljapõldude. Ent ta jüngrid olid näljased ja hakkasid noppima viljapäid ning sööma. 2 Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Jeesusele: „Vaata, sinu jüngrid teevad seda, mida ei tohi teha hingamispäeval!"

3 Jeesus vastas: „Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg? 4 Ta läks Jumala kotta ja sõi ära ohvrileivad, mida ei olnud luba süüa ei temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel. 5 Või kas te pole lugenud Seadusest, et preestrid rikuvad templis hingamispäeva kohuseid täites hingamispäeva, kuid on ometi süüta? 6 Kuid ma ütlen teile, siin on keegi, kes on suurem kui tempel! 7 Kui te mõistaksite, mida tähendab „Ma soovin halastust, mitte ohvrit", siis te ei oleks mõistnud hukka süütuid. 8 Sest Inimese Poeg on hingamispäeva Issand!"

9 Sealt edasi minnes astus Jeesus ühte nende sünagoogi. 10 Seal oli mees, kelle käsi oli kärbunud. Otsides põhjust Jeesust süüdistada, küsisid nad temalt: „Kas hingamispäeval tohib tervendada?"

11 Jeesus vastas neile: „Kui kellelgi teie seast oleks üksainuke lammas ja see kukuks hingamispäeval auku, eks ta võtaks temast kinni ja tõmbaks ta välja? 12 Ent kui palju on lambast väärtuslikum inimene! Seepärast on hingamispäeval lubatud teha head."

13 Siis ta ütles mehele: „Siruta välja oma käsi!" Ta sirutas käe ja see sai terveks nagu teinegi. 14 Variserid aga läksid välja nõu pidama, kuidas Jeesust tappa.

15 Kui Jeesus sai sellest teada, lahkus ta sealt. Ja paljud järgnesid talle ning ta tervendas kõik nende haiged, 16 keelates neil rääkimast, kes ta on. 17 Nõnda, et läheks täide prohvet Jesaja suu läbi öeldu:

18 „See on mu sulane, mu valitu,

mu armastatu, mu hinge rõõm.

Ma panen oma Vaimu tema peale

ja ta kuulutab rahvaste üle õigust.

19 Ta ei riidle ega karju,

ka ei kuulda tänaval ta häält.

20 Rudjutud roogu ei murra ta katki,

hõõguvat tahti ei kustuta ära,

kuni viib õiguse võidule.

21 Tema nime peale loodavad rahvad."

22 Siis toodi tema juurde kurjast vaimust vaevatu, pime ja tumm mees, ning Jeesus tegi ta terveks, nii et ta rääkis ja nägi jälle. 23 Kogu rahvas aga küsis hämmastunult: „Kas tema ehk ongi Taaveti Poeg?"

24 Kui variserid seda kuulsid, ütlesid nad: „See mees ei aja kurje vaime välja muidu kui kurjade vaimude valitseja Peltsebuli abiga."

25 Jeesus aga, teades nende mõtteid, kostis neile: „Ükski riik, mis on omavahel tülis lõhenenud, ei jää püsima. Ükski linn või kodu, mis on omavahel riius, ei jää püsima. 26 Kui saatan ajab välja saatana, on ta iseendaga tülis. Kuidas saab tema riik siis püsida? 27 Kui mina peaksin kurje vaime välja ajama Peltsebuli abil, kelle abil siis teie kasvandikud neid välja ajavad? Seepärast mõistku nemad kohut teie üle! 28 Aga kui mina ajan Jumala Vaimuga kurje vaime välja, siis on Jumala riik saabunud teie juurde.

29 Või kuidas saab keegi tungida vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt vägimeest ei seo kinni? Alles siis saab ta tema maja röövida.

30 Kes ei ole minuga, on minu vastu, ja kes ei kogu minuga, pillub laiali. 31 Seepärast ma ütlen teile, et inimestele antakse andeks igasugune patt ja pühaduseteotus, aga Püha Vaimu teotamist ei anta andeks. 32 Kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, antakse see talle andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei käesoleval ega tulevasel ajastul.

33 Tehke puu heaks, siis on ta vili hea, või tehke puu halvaks, ja ta vili on halb; sest puud tuntakse tema viljast. 34 Rästikute sugu, kuidas te saaksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib seda, mida süda on täis. 35 Hea inimene toob südame heast tagavarast välja head, ja kuri inimene toob kurjast tagavarast välja kurja. 36 Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mida nad on rääkinud; 37 sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi."

38 Siis mõned kirjatundjad ja variserid ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte!"

39 Jeesus vastas: „See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht. 40 Nii nagu Joona viibis kolm päeva ja kolm ööd hiidkala kõhus, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd. 41 Niineve mehed astuvad kohtupäeval üles selle sugupõlve vastu ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona kuulutuse peale, aga siin on nüüd üks, kes on suurem kui Joona. 42 Lõunamaa kuninganna tõuseb kohtupäeval üles selle sugupõlve vastu ja mõistab ta süüdi, sest tema tuli maailma otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja nüüd on siin keegi suurem kui Saalomon!

43 Kui rüve vaim väljub inimesest, hulgub ta põuastes paikades ja otsib hingamist, kuid ei leia seda. 44 Siis ta ütleb: „Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja tulin." Ja tulles leiab ta selle tühja olevat ning puhtaks pühitud ja ehitud. 45 Siis võtab ta kaasa veel seitse vaimu, kes on kurjemad kui ta ise, ning asub sinna elama. Ja selle inimese hilisem olukord läheb halvemaks kui varasem. Samuti on lugu selle kurja sugupõlvega!"

46 Kui Jeesus alles rahvale kõneles, seisid ta ema ja vennad eemal, soovides temaga rääkida. 47 Jeesusele öeldi: „Su ema ja vennad seisavad seal ja tahavad sinuga rääkida!"

48 Jeesus aga vastas ütlejale: „Kes on mu ema ja kes on mu vennad?" 49 Ja sirutades käed oma jüngrite poole, ütles ta: „Näe, siin on minu ema ja minu vennad! 50 Sest kes iganes teeb minu taevase Isa tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema."