Pular para o conteúdo
Publicidade

Apocalipse 12

OPKEK

1 Y UNA grande señal apareció en el cielo: una mujer vestida del sol, y 12.1 Cnt. 6.10.la luna debajo de sus pies, y sobre su cabeza una corona de doce estrellas.

2 Y 12.2 Is. 66.7-10. Mi. 4.10.estando preñada, clamaba con dolores de parto, y sufría tormento por parir.

3 Y fué vista otra señal en el cielo: y he aquí un grande 12.3 Sal. 91.13. Is. 27.1. cp. 13.2,4,11 y 16.13 y 20.2dragón bermejo, que tenía siete cabezas y 12.3 Dn. 7.7.diez cuernos, y en sus cabezas siete diademas.

4 Y su cola arrastraba la tercera parte de las estrellas del cielo, 12.4 Dn. 8.10.y las echó en tierra. Y el dragón se paró delante de la mujer que estaba para parir, 12.4 Mt. 2.16.a fin de devorar á su hijo cuando hubiese parido.

5 Y ella parió un hijo varón, el cual había de 12.5 cp. 2.27.regir todas las gentes con vara de hierro: y su hijo fué arrebatado para Dios y á su trono.

6 Y la mujer huyó al desierto, donde tiene lugar aparejado de Dios, para que allí la mantengan 12.6 ver. 14. cp. 11.3.mil doscientos y sesenta días.

7 Y fué hecha una grande batalla en el cielo: 12.7 Dn. 10.13.Miguel y sus ángeles lidiaban contra el 12.7 ver. 3dragón; y lidiaba el dragón y sus ángeles.

1 La mujer y el dragón.

2 Las dos bestias.

8 Y no prevalecieron, 12.8 Lc. 10.18. 2 P. 2.4.ni su lugar fué más hallado en el cielo.

9 Y 12.9 Jn. 12.31.fué lanzado fuera aquel gran dragón, 12.9 Gn. 3.1,4.la serpiente antigua, que se llama Diablo y 12.9 cp. 2.9.Satanás, 12.9 cp. 20.3-8.el cual engaña á todo el mundo; fué arrojado en tierra, y sus ángeles fueron arrojados con él.

10 Y una grande voz en el cielo que decía: 12.10 cp. 11.15.Ahora ha venido la salvación, y la virtud, y el reino de nuestro Dios, y el poder de su Cristo; porque el acusador de nuestros hermanos ha sido arrojado, 12.10 Job 1.9 y 2.4,5.el cual los acusaba delante de nuestro Dios día y noche.

11 Y 12.11 Jn. 16.33.ellos le han vencido por la sangre del Cordero, y por 12.11 ver. 17. cp. 1.2.la palabra de su testimonio; 12.11 Lc. 14.26. cp. 2.10y no han amado sus vidas hasta la muerte.

12 Por lo cual alegraos, cielos, y los que moráis en ellos. 12.12 cp. 8.13.¡Ay de los moradores de la tierra y del mar! porque el diablo ha descendido á vosotros, teniendo grande ira, sabiendo que tiene poco tiempo.

13 Y cuando vió el dragón que él había sido arrojado á la tierra, persiguió á 12.13 ver. 5la mujer que había parido al hijo varón.

14 Y fueron dadas á la mujer dos alas de grande águila, para que de la presencia de la serpiente volase al desierto, á su lugar, donde es mantenida 12.14 Dn. 7.25 y 12.7.por un tiempo, y tiempos, y la mitad de un tiempo.

15 Y la serpiente echó de su boca tras la mujer agua como un río, á fin de hacer que fuese arrebatada del río.

16 Y la tierra ayudó á la mujer, y la tierra abrió su boca, y sorbió el río que había echado el dragón de su boca.

17 Entonces el dragón fué airado contra la mujer; 12.17 Gn. 3.15.y se fué á hacer guerra contra los otros de la simiente de ella, 12.17 cp. 14.12.los cuales guardan los mandamientos de Dios, y tienen 12.17 1 Jn. 5.10. cp. 19.10el testimonio de Jesucristo.

Naine ja lohe

1 Siis ilmus taevasse võimas tunnustäht: naine, kes oli riietatud päikesesse. Tema jalge all oli kuu ja tal oli peas kaheteistkümnest taevatähest pärg. 2 Ta oli lapseootel ja kisendas sünnitusvaevades, sest tema tuhud olid alanud. 3 Ja taevasse ilmus teine tunnustäht: ennäe, suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning peadel seitse diadeemi. 4 Selle saba pühkis taevast välja kolmandiku tähti ja viskas need maa peale. Lohe jäi seisma sünnitava naise ees, et niipea kui ta on sünnitanud, neelata alla tema laps. 5 Ja naine sünnitas poisslapse, kes raudkepiga valitseb kõiki rahvaid, ja laps haarati üles Jumala ja tema trooni juurde. 6 Aga naine põgenes kõrbe, kuhu Jumal oli talle ette valmistanud paiga, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.

7 Siis puhkes taevas sõda. Miikael ja tema inglid võitlesid lohega ning lohe ja tema inglid võitlesid vastu. 8 Aga lohe sai lüüa, ja neil ei jäänud enam kohta taevas. 9 Suur lohe visati välja, see ürgne madu, keda hüütakse kuradiks ja saatanaks, kes eksitab kogu maailma. Ta visati maa peale ja tema inglid koos temaga.

10 Ja ma kuulsin võimsat häält taevas hüüdmas:

Nüüd on tulnud pääste ja vägi

ning meie Jumala Kuningriik

ning tema Messia meelevald;

sest välja on visatud meie vendade süüdistaja,

kes süüdistas neid Jumala ees päeval ja ööl.

11 Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi

ning oma tunnistuse sõna läbi;

nad pole armastanud oma elu ega kartnud surma.

12 Seepärast rõõmustage, taevad,

ja kõik taevaelanikud!

Häda maale ja merele,

sest kurat on laskunud teie juurde,

ta on täis raevu,

sest ta teab, et tema aeg on lühike."

13 Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, hakkas ta jälitama naist, kes oli sünnitanud poisslapse. 14 Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse mao eest varjul aasta, kaks aastat ja veel pool aastat. 15 Ja madu sülitas naisele järele oma suust vett nagu jõe, et teda vooluga ära uhtuda. 16 Kuid maa tuli naisele appi: maa avas oma suu ja neelas alla jõe, mille lohe purskas välja oma suust. 17 Siis lohe läks naise peale raevu ja läks sõtta naise ülejäänud järglaste vastu, nende vastu, kes peavad Jumala käske ja peavad kinni tunnistusest Jeesuse kohta.

Veja também