Pular para o conteúdo
Publicidade

2 Reis 6

MRI2012

O ferro dum machado é feito nadar

1 2Rs 2.3Os filhos dos profetas disseram a Eliseu: Eis que o lugar em que habitamos diante da tua face é estreito demais para nós. 2 Vamos até o Jordão, tomemos de cada um de nós uma viga e edifiquemos ali um lugar em que habitemos. Respondeu ele: Ide. 3 Disse um: Digna-te de ir com os teus servos. Ele tornou: Eu irei. 4 Assim, foi com eles. Chegados ao Jordão, cortavam madeiras. 5 Quando um cortava a sua viga, caiu na água o ferro do machado; ele gritou e disse: Ai! Meu senhor! Porque era emprestado. 6 Perguntou o homem de Deus: Onde caiu? Ele lhe mostrou o lugar. Então, Eliseu 2Rs 2.21;4.41;Êx 15.25cortou um pau, o lançou ali e fez nadar o ferro. 7 Disse: Levanta-o. Estendeu ele a mão e o tomou.

Eliseu adivinha os conselhos do rei da Síria

8 Ora, o rei da Síria fazia guerra a Israel; teve conselho com os seus servos, dizendo: Em tal e tal lugar, estará o meu acampamento. 9 Mandou 2Rs 6.12;4.1,7o homem de Deus dizer ao rei de Israel: Guarda-te, não passes por tal e tal lugar, porque os siros estão descendo ali. 10 O rei de Israel enviou ao lugar que o homem de Deus lhe dissera e de que o avisara; assim, se salvou ali não uma nem duas vezes. 11 Turbou-se o coração do rei da Síria por causa disso, chamou os seus servos e disse-lhes: Não me mostrareis qual de nós é pelo rei de Israel? 12 Respondeu um dos seus servos: Não é assim, ó rei, meu senhor; mas o profeta Eliseu, que está em Israel, refere ao rei de Israel as palavras que falas na tua câmara de dormir. 13 Ele disse: Ide e vede onde está, para que eu envie e faça trazê-lo. Foi-lhe dito: Eis que ele está em Gn 37.17Dotã.

14 Portanto, mandou para cavalos e carros e uma tropa numerosa; chegaram de noite e cercaram a cidade. 15 Tendo-se levantado cedo o servo do homem de Deus e saído para fora, eis que uma tropa de cavalos e carros estava ao redor da cidade. Disse-lhe o seu servo: Ai! Meu senhor! Como havemos de fazer? 16 Respondeu ele: Êx 14.13Não tenhas medo; pois 2Cr 32.7-8;Rm 8.31mais são os que estão conosco do que os que estão com eles. 17 Orou Eliseu e disse: 2Rs 6.20Jeová, abre os seus olhos, para que veja. Abriu Jeová os olhos do moço, que viu o monte cheio de 2Rs 2.11;Sl 68.17;Zc 6.1-7cavalos e carros de fogo ao redor de Eliseu. 18 Ao descerem os siros a ele, orou Eliseu a Jeová e disse: Fere de cegueira a essa gente. Gn 19.11Feriu-a de cegueira conforme a palavra de Eliseu. 19 Eliseu disse-lhe: Este não é o caminho, nem esta a cidade; segui-me, e guiar-vos-ei ao homem que buscais. Guiou-os a Samaria.

20 Tendo eles entrado em Samaria, disse Eliseu: 2Rs 6.17Abre, Jeová, os olhos destes homens para que vejam. Abriu-lhes Jeová os olhos, e viram; e eis que estavam no meio de Samaria. 21 Quando o rei de Israel os viu, perguntou a Eliseu: Feri-los-ei, feri-los-ei, 2Rs 2.12;5.13;8.9meu pai? 22 Respondeu ele: Não os ferirás. Dt 20.11-16;2Cr 28.8-15Acaso, feririas tu os que fazes cativos com a tua espada e com o teu arco? Rm 12.20Manda pôr-lhes diante pão e água, para que comam, e bebam, e tornem ao seu amo. 23 Preparou-se-lhes uma grande quantidade de alimentos; tendo eles comido e bebido, despediu-os, e eles voltaram para o seu amo. 2Rs 5.2;24.2As tropas da Síria não entraram mais na terra de Israel.

Samaria é cercada

24 Depois disso, ajuntou 1Rs 20.1Ben-Hadade, rei da Síria, todo o seu exército, e subiu, e sitiou a Samaria. 25 Houve uma grande fome em Samaria; eis que a sitiaram, até que se vendeu uma cabeça de jumento por oitenta siclos de prata, e a quarta parte dum cabe de esterco de pombas, por cinco siclos de prata. 26 Passando o rei de Israel sobre o muro, gritou-lhe uma mulher, dizendo: Acode-me, ó rei, meu senhor. 27 Ele disse: Se Jeová não te acudir, donde te acudirei eu? Da eira ou do lagar? 28 O rei perguntou-lhe: Que é o que tens? Respondeu ela: Esta mulher me disse: teu filho, para o comermos hoje e amanhã comeremos meu filho. 29 Lv 26.27-29;Dt 28.52-53,57;Lm 4.10Cozemos meu filho e o comemos; e, ao outro dia, lhe disse eu: teu filho para o comermos; e ela escondeu seu filho. 30 Tendo o rei ouvido as palavras da mulher, 1Rs 21.27rasgou os seus vestidos (ora ele ia passando sobre o muro.); o povo olhou e viu que o rei tinha sacos sobre a sua carne. 31 Então, ele disse: Rt 1.17;1Rs 19.2Assim me faça Deus e ainda mais, se a cabeça de Eliseu, filho de Safate, lhe ficar hoje sobre os ombros.

Eliseu prediz a abundância de víveres

32 Eliseu, porém, estava sentado em sua casa, juntamente Ez 8.1;14.1;20.1com os anciãos. Enviou o rei um dos seus assistentes; mas, antes que o mensageiro chegasse a Eliseu, disse este aos anciãos: 1Rs 18.4,13-14;21.10,13Vedes como este filho dum homicida mandou tirar-me a cabeça? Olhai quando vier o mensageiro, fechai a porta e empurrai-o para fora com a porta. Porventura, não vem após ele o ruído dos pés do seu amo? 33 Quando Eliseu ainda estava falando com eles, eis que desceu o mensageiro a ter com ele. Disse ele: Is 8.21;Jr 2.25Eis que este mal vem de Jeová; porque me deteria eu mais por causa dele?

Te Merekara o te Toki

1 , ka mea ngā tama a ngā poropiti ki a Eriha, "Nanā, ko te wāhi e noho nei mātou i tōu aroaro he kūiti rawa tātou. 2 Tēnā, tukua mātou kia haere ki Horano, ki te tango kurupae mai i reira, tēnei, tēnei o mātou, ka hanga ai i tētahi wāhi i reira hei nohoanga tātou."

Ā, ka whakahokia e ia, "Haere koutou."

3 , ka mea tētahi, "Tēnā, whakaae mai kia haere koe i āu pononga."

Anō ko ia, "Ka haere anō ahau." 4 Heoi, haere ana ia i a rātou.

I rātou taenga ki Horano, kei te topetope rākau. 5 Otiia i tētahi e tua ana i te rākau, ka marere te pane o te toki ki te wai; , ka karanga ia, ka mea, "Auē, e tōku ariki! He toki te tangata."

6 , ka mea te tangata a te Atua, "Tēnā koa te wāhi i marere ai?" Ā, ka whakaaturia e ia ki a ia te wāhi. , tapahia ana e ia tētahi rākau, ā, makā ana ki reira, , kua mānu taua rino.

7 , ka mea ia, "Tangohia ki a koe." , ka totoro tōna ringa, ā tangohia ana e ia.

Ka Tāwhitia e Eriha ngā Hīriani

8 , ka whawhai te kīngi o Hīria ki a Īharaira; ā, ka whakatakoto whakaaro ia ki āna tāngata, ka mea, "Ko te wāhi hei puni mōku, kei mea."

9 , ka tono tāngata te tangata a te Atua ki te kīngi o Īharaira ki te atu: "Kia tūpato kei tika koe taua wāhi; kei te haere hoki ngā Hīriani ki raro, ki reira." 10 , ka unga tāngata te kīngi o Īharaira ki te wāhi i kīia e te tangata a te Atua ki a ia, i whakatūpato ai ia i a ia; ā, ka hōnea ia i reira, ehara anō i te tuatahi, i te tuarua rānei.

11 , pōhewa noa iho te ngākau o te kīngi o Hīria i tēnei mea; ā, ka karangatia e ia āna tāngata, ka mea ki a rātou, "E kore ianei koutou e whakaatu ki ahau, ko wai o tātou kei te kīngi o Īharaira?"

12 Ka mea tētahi o āna tāngata, "Kāhore, e tōku ariki, e te kīngi. Engari ko Eriha, ko te poropiti kei roto i a Īharaira, kei te whakaatu ki te kīngi o Īharaira i ngā kupu e kōrero ai koe i tōu whare moenga."

13 , ka mea ia, "Tīkina, tirohia, kei hea ia, kia ungā ai e ahau he tāngata ki te tiki i a ia." Ā, ka kōrerotia ki a ia: "Nanā, kei Rōtana." 14 , tonoa ana e ia ki reira he hōiho, he hāriata, me tētahi ope nui; ā, haere ana rātou, karapotia ana te .

15 , i te marangatanga o te kaimahi a te tangata a te Atua i te atatū, i te putanga ki waho, , he taua e karapoti ana i te , me ngā hōiho, me ngā hāriata. , ka mea tāna tangata ki a ia, "Auē, e tōku ariki, me aha tātou?"

16 Anō ko ia, "Kaua e wehi; hira ake hoki ō tātou hoa i ō rātou hoa." 17 , ka īnoi a Eriha, ā, ka mea, "E Ihowā, kia titiro ōna kanohi, kia kite ai ia." , whakatirohia ana ngā kanohi o taua taitamariki; ā, ka kite ia. , kapi tonu te maunga i te hōiho i te hāriata ahi i ngā taha katoa o Eriha.

18 , i rātou haerenga ki raro ki a ia, ka īnoi a Eriha ki a Ihowā, ka mea, "Tēnā , patua tēnei iwi kia matapō." , patua ana rātou e ia kia matapō, pērā tonu ia me Eriha i ai.

19 , ka mea a Eriha ki a rātou, "Ehara tēnei i te huarahi, ehara hoki tēnei i te ; whai mai i ahau, ā, māku koutou e ārahi ki koutou tangata e rapu nei." Ā, ārahina ana rātou e ia ki Hamaria.

20 Ā, te taenga ki Hamaria, ka mea a Eriha, "E Ihowā, whakatirohia ngā kanohi o ēnei, kia kite ai rātou." , whakatirohia ana e Ihowā ō rātou kanohi, ā, ka kite rātou; , i waenganui rātou o Hamaria.

21 , ka mea te kīngi o Īharaira ki a Eriha, i tōna kitenga i a rātou, "Kia patua e ahau, e tōku pāpā? Kia patua e ahau?"

22 Anō ko ia, "Kaua e patua e koe. E patua rānei e koe āu i hopu ai ki tāu hoari, ki tāu kōpere? Whakatakotoria he taro, he wai ki ō rātou aroaro, kia kai rātou, kia inu, kia hoki ki rātou ariki."

23 , takā ana e ia he kai rātou, he nui; ā, ka kai rātou, ka inu, ka tonoa atu rātou e ia, ā, haere ana rātou ki rātou ariki.

, heoi anō haerenga mai o ngā taua a ngā Hīriani ki te whenua o Īharaira.

Te Whakapaeanga o Hamaria

24 , muri iho i tēnei, ka huihuia e Pēneharara kīngi o Hīria tāna ope katoa, ā, haere ana, whakapaea ana a Hamaria. 25 , nui atu te matekai o Hamaria; , whakapaea ana a reira e rātou, nāwai ā ka hokona te upoko kāihe ngā pīhi hiriwa e waru tekau, te wāhi whā hoki o te kapa paru kūkupa ngā pīhi hiriwa e rima.

26 , i te kīngi o Īharaira e haere ana runga i te taiepa, ka karanga tētahi wahine ki a ia, ka mea, "Whakaorangia, e te ariki, e te kīngi."

27 Anō ko ia, "Ka kore nei a Ihowā e whakaora i a koe, kei hea he mea māku hei whakaora i a koe? Kei te patunga wīti rānei? Kei te poka wāina rānei?" 28 Ā, ka mea te kīngi ki a ia, "He aha tāu?"

Anō ko ia, "I mea mai te wahine nei ki ahau, Hōmai tāu tama hei kai tāua āianei, ā, hei āpōpō ka kai tāua i tāku tama.29 Heoi, kōhuatia ana e māua tāku tama, kainga ana e māua. , i te aonga ake ka mea atu ahau ki a ia, Hōmai tāu tama kia kainga e tāua,, kua hunā e ia tāna tama."

30 , i te rongonga o te kīngi i ngā kupu a taua wahine, ka haea e ia ōna kākahu i runga hoki ia i te taiepa e haere ana; ā, ka titiro te iwi, , he kākahu taratara tēnā kei roto, kei tōna kiri 31 kātahi ia ka mea, "Kia meatia mai tēnei ki ahau e te Atua, me tētahi atu mea, ki te ū te mātenga o Eriha tama a Hāpata ki runga ki a ia āianei!"

32 Otiia i noho a Eriha i roto i tōna whare, ā, i noho tahi rātou ko ngā kaumātua; , ka unga tangata te kīngi i tōna aroaro. Otiia kīanō te karere i tae noa ki a ia, ka mea ia ki ngā kaumātua, "Kia kite koutou kua unga tangata mai tēnei tama a te kaikōhuru ki te tango i tōku upoko? Kia mōhio, ina tae mai te karere, tūtakina te tatau, kia ū hoki te pupuri atu i te tatau ki a ia. He teka ianei kei muri i a ia te tapuwae o ngā waewae o tōna ariki?"

33 I a ia anō e kōrero ana ki a rātou, , ko te karere kua tae iho ki a ia; ā, ka mea ia, "Nanā, Ihowā tēnei kino; ko te aha tāku e tatari atu ai anō i a Ihowā?"

Veja também