Te Kōrero Whakamutunga a Hopa i Tana Take
1 Ā, i kōrero tonu a Hopa i tāna pepeha, i mea:
2 "Auē, me i rite ki ngā marama ō mua,
ki ngā rā i tiaki ai te Atua i ahau!
3 I tīaho mai ai tāna rama ki tōku mātenga,
ā, nā tāna whakamārama i haere ai ahau i te pōuri;
4 me i pērā anō me ahau i ngā rā o tōku taiohitanga,
i te mea nei kei runga tō te Atua whakaaro puku i tōku tēneti;
5 i te mea e noho ana anō te Kaha Rawa i ahau,
ā, kei tētahi taha ōku āku tamariki, kei tētahi taha;
6 i horoia ai ōku takahanga ki te pata,
ā, rere mai ana ngā awa hinu ki ahau i roto i te kōhatu!
7 "I tōku haerenga atu ki te kūwaha ki te pā,
ā, whakapai ana i te nohoanga mōku i te waharoa,
8 ka kite ngā taitamariki i ahau, ā, piri ana rātou;
whakatika ana ngā koroheke, tū ana ki runga;
9 mutu pū te kōrero a ngā tino tāngata,
kua kōpania te ringa ki ō rātou māngai;
10 ngaro ana te reo o ngā rangatira,
piri ana ō rātou arero ki ō rātou ngao.
11 Nō te rongonga hoki o te taringa i ahau, manaaki ana i ahau;
te kitenga o te kanohi i ahau, whakaae mai ana ki āku mahi;
12 nō te mea nāku i whakaora te rawakore i a ia e karanga ana,
te pani me te tangata hoki kāhore nei ōna kaiāwhina.
13 I tau ki runga ki ahau te manaaki a te tangata e tata ana ki te whakangaromanga;
harakoa ana i ahau te ngākau o te pouaru.
14 I kākahuria e ahau te tika, ā, ko tērā tōku kākahu;
e rite ana tāku whakarite whakawā he koroka, he karauna.
15 He kanohi ahau ki te matapō,
he waewae ki te kopa.
16 He matua ahau ki ngā rawakore;
ā, i āta rapua e ahau te tikanga o te totohe
a te tangata kīhai nei ahau i mōhio.
17 Wāwāhia ana e ahau ngā kauae o te tangata kino,
ā, tākiritia mai ana e ahau tāna mea pāhua i roto i ōna niho.
18 "Kātahi ahau ka mea, ‘Tērā ahau e mate i roto i tōku ōhanga;
ka whakanuia ōku rā kia rite ki te onepū te maha.
19 Ko tōku pakiaka tautoro tonu ki ngā wai,
ā, i te pō tau ana te tōmairangi ki runga ki tōku peka;
20 ko tōku korōria hou tonu i roto i ahau,
ā, hoki ake ana te kaha o tāku kōpere i tōku ringa.’
21 "I whakarongo mai ngā tāngata ki ahau, i tatari,
whakarongo puku ana rātou i ahau e whakatakoto whakaaro ana.
22 I muri i āku kupu kore ake rātou kōrero anō;
māturuturu iho ana āku kupu ki runga ki a rātou.
23 I tāria mai ahau e rātou ānō ko te ua;
hāmama mai ana ō rātou māngai
ānō e tatari ana ki te ua ō muri.
24 Ka kata ahau ki a rātou, kīhai i whakaponohia e rātou;
kīhai hoki rātou i whakataka i te mārama o tōku mata.
25 Nāku tō rātou ara i whiriwhiri, ā, noho ana ahau hei rangatira,
noho ana hoki ahau ānō he kīngi i roto i te ope
i rite ahau ki te kaiwhakamārie o te hunga e tangi ana.
Monologue de Job: son ancienne prospérité, ses souffrances actuelles, son innocence
1 Job prit de nouveau la parole sous forme sentencieuse et dit:
2 Oh! Que ne puis-je être comme aux mois du passé,
Comme aux jours où Dieu me gardait,
3 Quand sa lampe brillait sur ma tête,
Et que sa lumière me guidait dans les ténèbres!
4 Que ne suis-je comme aux jours de ma vigueur,
Où Dieu veillait en ami sur ma tente,
5 Quand le Tout-Puissant était encore avec moi,
Et que mes enfants m’entouraient;
6 Quand mes pieds se baignaient dans la crème
Et que le rocher répandait près de moi des ruisseaux d’huile!
7 Si je sortais pour aller à la porte de la ville,
Et si je me faisais préparer un siège dans la place,
8 Les jeunes gens se retiraient à mon approche,
Les vieillards se levaient et se tenaient debout.
9 Les princes arrêtaient leurs discours,
Et mettaient la main sur leur bouche;
10 La voix des chefs se taisait,
Et leur langue s’attachait à leur palais.
11 L’oreille qui m’entendait me disait heureux,
L’œil qui me voyait me rendait témoignage;
12 Ps 72:12.Pr 21:13.Car je sauvais le pauvre qui implorait du secours,
Et l’orphelin qui manquait d’appui.
13 La bénédiction du malheureux venait sur moi;
Je remplissais de joie le cœur de la veuve.
14 És 59:17. Ép 6:14, etc.1 Th 5:8.Je me revêtais de la justice et je lui servais de vêtement,
J’avais ma droiture pour manteau et pour turban.
15 J’étais l’œil de l’aveugle
Et le pied du boiteux.
16 J’étais le père des misérables,
J’examinais la cause de l’inconnu;
17 Je brisais la mâchoire de l’injuste,
Et j’arrachais de ses dents la proie.
18 Alors je disais: Je mourrai dans mon nid,
Mes jours seront abondants comme le sable;
19 L’eau pénétrera dans mes racines,
La rosée passera la nuit sur mes branches;
20 Ma gloire reverdira sans cesse,
Et mon arc rajeunira dans ma main.
21 On m’écoutait et l’on restait dans l’attente,
On gardait le silence devant mes conseils.
22 Après mes discours, nul ne répliquait,
Et ma parole était pour tous une bienfaisante rosée;
23 Ils comptaient sur moi comme sur la pluie,
Ils ouvraient la bouche comme pour une pluie du printemps.
24 Je leur souriais quand ils perdaient courage,
Et l’on ne pouvait chasser la sérénité de mon front.
25 J’aimais à aller vers eux, et je m’asseyais à leur tête;
J’étais comme un roi au milieu d’une troupe,
Comme un consolateur auprès des affligés.