Pular para o conteúdo
Publicidade

Provérbios 24

LSG

1 Kei hae koe ki te hunga kino,

kaua hoki e hiahia hei hoa rātou.

2 Ko rātou ngākau hoki e whakaaro ai, he tūkino,

ko ō rātou ngutu e kōrero ai, he whanokē.

3 te whakaaro nui ka hangā ai te whare,

ā, te mātauranga ka ū ai.

4 te mōhio hoki ka ai ngā rūma

i ngā taonga utu nui katoa, i ngā mea āhuareka.

5 He kaha te tangata whakaaro nui;

āe, e whakanuia ana e te tangata mōhio te kaha.

6 , kia pai te ngārahu ina anga koe ki te whawhai;

kei te tokomaha hoki o ngā kaiwhakatakoto whakaaro te ora.

7 He tiketike rawa te whakaaro nui te wairangi;

e kore e kuihi tōna māngai i te kūwaha.

8 Ko te tangata e whakaaro ana ki te kino,

ka kīia he whanokē.

9 He hara te whakaaro wairangi;

he mea whakarihariha anō ki te tangata te tangata whakahī.

10 Ki te ngoikore koe i te o te ,

he iti tōu kaha.

11 Whakaorangia te hunga e kawea atu ana ki te mate,

ā, puritia mai hoki e koe te hunga e meatia ana kia whakamatea.

12 Ki te mea koe, "Nanā, kīhai tēnei i mōhiotia e mātou";

kāhore ianei te kaipāuna ngākau i te whakaaro ki tērā?

Ā, ko te kaitiaki o tōu wairua, kāhore rānei ia e mōhio,

e kore rānei e hōmai e ia ki te tangata kia rite ki tāna mahi?

13 Kainga, e tāku tama, te honi, he pai hoki;

me te honikoma, he mea reka hoki ki tōu māngai.

14 Ka mōhio ai koe ki te whakaaro nui, he mea ki tōu wairua;

ki te kitea e koe, he tukunga iho anō tōna, e kore hoki tāu i tūmanako ai e hātepea.

15 Kaua, e te tangata kino, e whanga ki te nohoanga o te tangata tika;

kei tūkino koe ki tōna takotoranga.

16 E hinga ana hoki te tangata tika, e whitu hinganga, ka ara ake anō;

ka whakatakā ia te hunga kino e te .

17 Kaua e harakoa ki te hinga tōu hoariri,

kaua hoki tōu ngākau e hari ina taka ia;

18 kei kite a Ihowā, ā, ka ki tāna titiro,

ā, ka tahuri atu tōna riri i a ia.

19 Kei mamae koe, he mea ngā kaimahi i te kino,

kei hae hoki ki te hunga kino.

20 Kāhore hoki he mutunga pai ki te tangata kino;

ka keto hoki te rama a te hunga kino.

21 E tāku tama, e wehi ki a Ihowā, ki te kīngi hoki;

ā, kaua e whakauru noa atu ki te hunga e mea ana ki te whakaputa .

22 te mea ka puta tata te aituā rātou;

ā, ko wai ka mōhio ki te whakangaromanga ō rāua tokorua?

Ētahi atu Whakatauki Whakaaronui

23 He whakatauki anō hoki ēnei te hunga whakaaro nui:

Ehara i te mea pai kia whakaaro ki te kanohi tāngata ina whakawā.

24 Ko te tangata e mea ana ki te tangata kino, "He tika koe,"

ka kanga ngā iwi ki a ia, ka whakarihariha ngā tauiwi ki a ia.

25 Otiia ka koa ngā ngākau o te hunga e rīria ai tōna ,

ka tau iho anō hoki te manaaki pai ki runga ki a rātou.

26 Ka kihia e ia ngā ngutu e whakahoki ana

i ngā kupu tika.

27 Meinga kia takoto pai tāu mahi i waho,

kia rite hoki hei meatanga māu i te māra;

muri iho ka hanga i tōu whare.

28 Kaua koe e hei kaiwhakaatu tōu hoa, i te mea kāhore he take;

ā, kaua e tinihanga ki ōu ngutu.

29 Kaua e , "Ka meatia anō e ahau ki a ia tāna i mea ai ki ahau;

ka rite ki te tangata mahi tāku e whakahoki ai ki a ia."

30 I haere ahau i te taha o te māra a te māngere,

i te taha hoki o te māra wāina a te tangata kāhore ōna mahara;

31 , kua tupuria katoatia e te tātarāmoa,

kapi tonu te mata o te māra i te ongaonga,

ā, ko reira taiepa kōhatu kua oti te wāhi.

32 Kātahi ahau ka titiro, ka āta whakaaroaro;

ka kite ahau, ā, ka hopu mai hei ako mōku.

33 Kia iti ake nei te wāhi e parangia ai, kia iti ake nei te moe,

kia iti ake te kōtuituitanga o ngā ringa ka moe ai.

34 Ka pērā te haerenga mai o tōu mūhore ānō he kaipāhua;

o tōu rawakore hoki ānō he tangata mau patu.

1 Ps 37:1.Pr 3:31;23:17.Ne porte pas envie aux hommes méchants,

Et ne désire pas être avec eux;

2 Car leur cœur médite la ruine,

Ps 10:7.Et leurs lèvres parlent d’iniquité.

3 C’est par la sagesse qu’une maison s’élève,

Et par l’intelligence qu’elle s’affermit;

4 C’est par la science que les chambres se remplissent

De tous les biens précieux et agréables.

5 Pr 21:22.Un homme sage est plein de force,

Et celui qui a de la science affermit sa vigueur;

6 Pr 11:14;15:22;20:18.Car tu feras la guerre avec prudence,

Et le salut est dans le grand nombre des conseillers.

7 Pr 14:6.La sagesse est trop élevée pour l’insensé;

Il n’ouvrira pas la bouche à la porte.

8 Celui qui médite de faire le mal

S’appelle un homme plein de malice.

9 La pensée de la folie n’est que péché,

Et le moqueur est en abomination parmi les hommes.

10 Si tu faiblis au jour de la détresse,

Ta force n’est que détresse.

11 Ps 82:4.Délivre ceux qu’on traîne à la mort,

Ceux qu’on va égorger, sauve-les!

12 Si tu dis: Ah! Nous ne savions pas!

Celui qui pèse les cœurs ne le voit-il pas?

Celui qui veille sur ton âme ne le connaît-il pas?

Job 34:11.Ps 62:13.Jé 32:19.Ro 2:6.Ap 22:12.Et ne rendra-t-il pas à chacun selon ses œuvres?

13 Mon fils, mange du miel, car il est bon;

Un rayon de miel sera doux à ton palais.

14 Ps 19:11;119:103.De même, connais la sagesse pour ton âme;

Si tu la trouves, Pr 23:18.il est un avenir,

Et ton espérance ne sera pas anéantie.

15 Ne tends pas méchamment des embûches à la demeure du juste,

Et ne dévaste pas le lieu il repose;

16 Car Job 5:19.Ps 34:20.sept fois le juste tombe, et il se relève,

Mais Am 5:2;8:14.les méchants sont précipités dans le malheur.

17 Job 31:29.Pr 17:5.Ne te réjouis pas de la chute de ton ennemi,

Et que ton cœur ne soit pas dans l’allégresse quand il chancelle,

18 De peur que l’Éternel ne le voie, que cela ne lui déplaise,

Et qu’il ne détourne de lui sa colère.

19 Ps 37:1;73:3.Pr 3:31;23:17. v. 1.Ne t’irrite pas à cause de ceux qui font le mal,

Ne porte pas envie aux méchants;

20 Car il n’y a point d’avenir pour celui qui fait le mal,

Job 18:5,6.Pr 13:9;20:20.La lampe des méchants s’éteint.

21 Mon fils, crains l’Éternel et le roi;

Ne te mêle pas avec les hommes remuants;

22 Car soudain leur ruine surgira,

Et qui connaît les châtiments des uns et des autres?

23 Voici encore ce qui vient des sages:

Ex 23:3,6.Lé 19:15.De 1:17;16:19.Pr 18:5;28:21.Jn 7:24.Ja 2:1.Il n’est pas bon, dans les jugements, d’avoir égard aux personnes.

24 Pr 19:15.És 5:23.Celui qui dit au méchant: Tu es juste!

Les peuples le maudissent, les nations le maudissent.

25 Mais ceux qui le châtient s’en trouvent bien,

Et le bonheur vient sur eux comme une bénédiction.

26 Il baise les lèvres,

Celui qui répond des paroles justes.

27 Soigne tes affaires au-dehors,

Mets ton champ en état,

Puis tu bâtiras ta maison.

28 Ne témoigne pas à la légère contre ton prochain;

Voudrais-tu tromper par tes lèvres?

29 Ro 12:17,19.Ne dis pas: Je lui ferai comme il m’a fait,

Je rendrai à chacun selon ses œuvres.

30 J’ai passé près du champ d’un paresseux,

Et près de la vigne d’un homme dépourvu de sens.

31 Et voici, les épines y croissaient partout,

Les ronces en couvraient la face,

Et le mur de pierres était écroulé.

32 J’ai regardé attentivement,

Et j’ai tiré instruction de ce que j’ai vu.

33 Pr 6:10,11.Un peu de sommeil, un peu d’assoupissement,

Un peu croiser les mains pour dormir!

34 Et la pauvreté te surprendra, comme un rôdeur,

Et la disette, comme un homme en armes.

Veja também