He Whakatūpato Anō
1 E tāku tama, ki te mea ko tāu hei whakakapi mō tā tōu hoa,
ki te mea kua papaki tōu ringa mō te tangata kē,
2 kua oti koe te māhanga e ngā kupu a tōu māngai,
kua mau koe i ngā kupu a tōu māngai.
3 Meinga tēnei ināianei, e tāku tama, kia ora ai koe,
he mea hoki kua taka koe ki roto ki te ringa o tōu hoa:
haere, whakaiti i a koe, ā, ka tohe ki tōu hoa.
4 Kei tukua iho te moe ki ōu kanohi;
kei tunewha ōu kamo.
5 Whakaora i a koe ānō he anaterope i roto i te ringa o te kaiwhai,
ānō he manu i roto i te ringa o te kaihopu.
6 Haere ki te pōpokorua, e te tangata māngere,
mātakitakina iho ōna ara, kia nui ai ōu whakaaro.
7 Kāhore nei ōna kaitohutohu,
ōna kaitirotiro, ōna rangatira,
8 heoi, e mahi kai ana māna i te raumati,
e kohikohi ana i te kai māna i te kotinga wīti.
9 Kia pēhea ake te roa o tāu takoto, e te tangata māngere?
Āhea koe maranga ai i tāu moe?
10 Kia iti ake nei te wāhi e parangia ai, kia iti ake nei te moe,
kia iti ake te kōtuinga o ngā ringa i a koe e takoto nā;
11 nā, ka rite ki te kaipāhua te putanga mai o te mūhore ki a koe,
tōu rawakore, ānō he tangata he patu nei tāna.
12 Ko te tangata kāhore ōna painga, ko te tangata hara,
e hāereere ana me te māngai tū kē;
13 e whakakini ana ōna kanohi, e kōrero ana ōna waewae,
e tuhi ana ōna maihao;
14 kei roto te whanokē i tōna ngākau,
e whakatakoto ana ia i te kino i ngā wā katoa;
e rui ana ia i te ngangare.
15 Mō reira ka huaki tata te aituā ki a ia;
e kore e aha ka whatia ia, tē taea te rongoā.
16 E ono ngā mea e kino ana ki a Ihowā;
āe rā, e whitu ngā mea e whakariharihangia ana e ia:
17 ko te kanohi whakakake, ko te arero teka,
ko ngā ringa whakaheke i te toto harakore,
18 he ngākau e whakatakoto ana i ngā whakaaro kikino,
he waewae e hohoro ana te rere ki te hīanga,
19 he kaiwhakaatu teka e kōrero teka ana,
ko te tangata hoki e rui ana i te ngangare
ki waenganui i ngā tuākana, i ngā tēina.
20 E tāku tama, puritia te whakahau a tōu pāpā,
kaua hoki e whakarērea te ture a tōu whaea.
21 Kia mau tonu te tākai ki tōu ngākau,
heia ki tōu kakī.
22 Ko tōu kaiārahi anō tērā ina haere koe;
māna koe e tiaki ina takoto koe;
ka kōrero mai anō ki a koe, ina ara koe.
23 He rama hoki te whakahau, ā, he mārama te ture;
ko ngā riringa hoki, e whakaako ana, he ara ki te ora.
24 Hei tiaki i a koe kei hē i te wahine kino,
i te whakapati a te arero o te wahine kē.
25 Kei hiahia koe ki tōna ātaahua i roto i tōu ngākau;
kei mau anō koe i ōna kamo.
26 Ko te tukunga iho o te tangata he wāhi taro, he mea mō te wahine kairau;
ko tā te wahine pūremu e whai ana ko te wairua utu nui.
27 E taea rānei e te tangata te tango i te ahi ki roto ki tōna uma,
ā, e kore ōna kākahu e wera?
28 E taea rānei e tētahi te haere i runga i ngā waro ratarata,
ā, e kore ōna waewae e hunua?
29 Ka pērā anō te tangata e haere ana ki te wahine a tōna hoa;
e kore e kore ka whiua te tangata e pā ana ki a ia.
30 E kore e whakahāweatia e te tangata te tāhae,
ki te tāhaetia e ia he mea e mākona ai tōna wairua ina hiakai ia.
31 Otiia ki te kitea ia, kia takiwhitu āna e whakautu ai;
me hōmai e ia ngā rawa katoa o tōna whare.
32 Ko te tangata e pūremu ana ki te wahine, kāhore ōna mōhio;
ko te tangata e pērā ana, kei te whakangaro ia i tōna wairua.
33 He kaiākiko, he whakamā te wāhi mōna;
e kore anō tōna ingoa kino e horoia atu.
34 He riri nui hoki nā te tangata te hae;
e kore anō e tohungia e ia i te rā rapu utu.
35 E kore ia e manako ki tētahi utu;
e kore hoki e tatū tōna ngākau, ahakoa he nui āu hākari e tāpae ai.
1 Mon fils, si tu as cautionné ton prochain,
Si tu t’es engagé pour autrui,
2 Si tu es enlacé par les paroles de ta bouche,
Si tu es pris par les paroles de ta bouche,
3 Fais donc ceci, mon fils, dégage-toi,
Puisque tu es tombé au pouvoir de ton prochain;
Va, prosterne-toi, et fais des instances auprès de lui;
4 Ne donne ni sommeil à tes yeux,
Ni assoupissement à tes paupières;
5 Dégage-toi comme la gazelle de la main du chasseur,
Comme l’oiseau de la main de l’oiseleur.
6 Va vers la fourmi, paresseux;
Considère ses voies, et deviens sage.
7 Elle n’a ni chef,
Ni inspecteur, ni maître;
8 Elle prépare en été sa nourriture,
Elle amasse pendant la moisson de quoi manger.
9 Pr 13:4;20:4;24:33,34.Paresseux, jusqu’à quand seras-tu couché?
Quand te lèveras-tu de ton sommeil?
10 Un peu de sommeil, un peu d’assoupissement,
Un peu croiser les mains pour dormir!…
11 Et la pauvreté te surprendra, comme un rôdeur,
Et la disette, comme un homme en armes.
12 L’homme pervers, l’homme inique,
Marche la fausseté dans la bouche;
13 Il cligne des yeux, parle du pied,
Fait des signes avec les doigts;
14 La perversité est dans son cœur,
Il médite le mal en tout temps,
Il excite des querelles.
15 Aussi sa ruine arrivera-t-elle subitement;
Il sera brisé tout d’un coup, et sans remède.
16 Il y a six choses que hait l’Éternel,
Et même sept qu’il a en horreur;
17 Pr 30:13.Les yeux hautains, la langue menteuse,
Les mains qui répandent le sang innocent,
18 Le cœur qui médite des projets iniques,
Ro 3:15.Les pieds qui se hâtent de courir au mal,
19 Le faux témoin qui dit des mensonges,
Et celui qui excite des querelles entre frères.
20 Mon fils, Pr 1:8.garde les préceptes de ton père,
Et ne rejette pas l’enseignement de ta mère.
21 Lie-les constamment sur ton Pr 3:3.cœur,
Attache-les à ton cou.
22 Pr 3:23,24.Ils te dirigeront dans ta marche,
Ils te garderont sur ta couche,
Ils te parleront à ton réveil.
23 Car le Ps 19:9;119:105.précepte est une lampe, et l’enseignement une lumière,
Et les avertissements de la correction sont le chemin de la vie:
24 Ils te préserveront de la femme corrompue,
Pr 2:16;5:3;7:5.De la langue doucereuse de l’étrangère.
25 Ne la convoite pas dans ton cœur pour sa beauté,
Et ne te laisse pas séduire par ses paupières.
26 Car pour la femme prostituée on se réduit à un morceau de pain,
Et la femme mariée tend un piège à la vie précieuse.
27 Quelqu’un mettra-t-il du feu dans son sein,
Sans que ses vêtements s’enflamment?
28 Quelqu’un marchera-t-il sur des charbons ardents,
Sans que ses pieds soient brûlés?
29 Il en est de même pour celui qui va vers la femme de son prochain:
Quiconque la touche ne restera pas impuni.
30 On ne tient pas pour innocent le voleur qui dérobe
Pour satisfaire son appétit, quand il a faim;
31 Si on le trouve, il fera une restitution au Ex 22:1,4.septuple,
Il donnera tout ce qu’il a dans sa maison.
32 Mais celui qui commet un adultère avec une femme est dépourvu de sens,
Celui qui veut se perdre agit de la sorte;
33 Il n’aura que plaie et ignominie,
Et son opprobre ne s’effacera point.
34 Car la jalousie met un homme en fureur,
Et il est sans pitié au jour de la vengeance;
35 Il n’a égard à aucune rançon,
Et il est inflexible, quand même tu multiplierais les dons.