Te Wahine Pūremu a Ihowā
1 I puta mai anō te kupu a Ihowā ki ahau, i mea: 2 "E te tama a te tangata, meinga a Hiruhārama kia mōhio ki āna mea whakarihariha, 3 mea atu: Ko te kupu tēnei a te Ariki, a Ihowā, ki Hiruhārama: Ko tōu take, ko tōu wāhi i whānau ai koe, ko te whenua o te Kanaani; ko te Amori tōu pāpā, ā, ko tōu whaea he Hiti. 4 Nā, ko tōu whānautanga, i te rā i whānau ai koe, kīhai tōu uho i tapahia, kīhai anō koe i horoia ki te wai kia mā ai; kīhai rawa anō koe i meatia ki te tote, kīhai rawa i takaia. 5 Kīhai tētahi kanohi i aroha ki a koe, kīhai i meatia ki a koe tētahi o ēnei mea, he mahi tohu ki a koe. Heoi, he mea makā atu koe ki te mata o te pārae, he mea whakarihariha hoki tōu tinana i te rā i whānau ai koe.
6 "Nā, i tōku haerenga atu mā tōu taha, ā, ka kite ahau i a koe e oke ana i roto i ōu toto, ka mea atu ahau ki a koe, ahakoa kei roto koe i ōu toto, ‘E ora’; āe rā, i mea atu ahau ki a koe, ahakoa kei roto koe i ōu toto, ‘E ora.’ 7 I meinga anō koe e ahau kia tini, kia rite ki ngā tupu o te māra; heoi kua tokomaha koe, kua nui, kua tae anō koe ki ngā whakapaipai ātaahua. Kua pupuku ōu ū, kua tupu ōu makawe; i mua hoki e noho tahanga ana koe, kāhore he kākahu.
8 "Nā, i tōku haerenga atu i tōu taha, ka kite ahau i a koe, nā, he wā nō te aroha te wā i a koe. Nā, hīpokina iho e ahau te remu o tōku ki runga ki a koe, uhia ana koe e ahau, i a koe e noho tahanga ana: Āe rā, oati ana ahau ki a koe, uru ana tāua ki te kawenata, e ai tā te Ariki, tā Ihowā, ā, riro mai ana koe i ahau. 9 Kātahi ka horoia koe e ahau ki te wai; āe rā, āta horoia atu ana e ahau ōu toto i a koe; ā, pania ana koe e ahau ki te hinu. 10 Ko tāku kākahu mōu he mea whakairo; ko āku hū mōu he hiako kekeno; ko tāku whītiki mōu he rīnena pai; hīpokina ana koe e ahau ki te hiraka. 11 He mea whakapaipai anō koe nāku ki te whakapaipai, whakanohoia ana e ahau he poroporo ki ōu ringa, he hei ki tōu kakī. 12 I kuhua anō e ahau he mōwhiti ki tōu ihu, he whakakai ki ōu taringa, he karauna ātaahua ki tōu māhunga. 13 Heoi, kua oti koe te whakapaipai ki te kōura, ki te hiriwa; he rīnena pai anō hoki tōu kākahu, he hiraka, he mea whakairo hoki; i kai koe i te parāoa pai, i te honi, i te hinu; nui atu tōu ātaahua, kake ana koe hei kīngitanga. 14 Pakū ana tōu ingoa ki ngā iwi he ātaahua nōu; i tino pai rawa hoki. He hōnore hoki nōku i tukua atu e ahau ki a koe, e ai tā te Ariki, tā Ihowā.
15 "Otiia whakawhirinaki ana koe ki tōu ātaahua, kairau ana koe, he whakaaro hoki nōu ki tōu ingoa, ringihia ana e koe ōu kairautanga ki te tangata e haere atu ana i tōu taha; i a ia tēnā. 16 I tīkina atu anō e koe ētahi o ōu kākahu, ā, mahia ana e koe āu wāhi tiketike, kōtingotingo rawa, hei kairautanga mōu. E kore he pēnā e puta ā mua, e kore anō e pēnā. 17 I tīkina anō e koe āu mea whakapaipai, he kōura nāku, he hiriwa nāku, ko āku i hoatu rā ki a koe, ā, hangā ana e koe ētahi whakapakoko tāne māu, hei kairautanga mōu. 18 I tīkina anō e koe ōu kākahu whakairo, hei hīpoki mō rātou, hoatu ana e koe tāku hinu, me tāku whakakakara ki tō rātou aroaro. 19 Ko tāku kai hoki, i hoatu e ahau ki a koe, ko te parāoa pai, ko te hinu, ko te honi i whāngaia ai koe e ahau, hoatu ana anō tērā e koe ki tō rātou aroaro hei kakara reka, ā, koia anō tērā; e ai tā te Ariki, tā Ihowā.
20 "I tīkina anō e koe āu tama me āu tamāhine, ā tāua whānau, patua iho e koe hei kai mā rātou. He iti ianei ōu kairautanga, 21 i patua ai e koe āku tamariki, i tukua atu ai rātou, i meatia rātou kia haere nā roto i te ahi ki a rātou? 22 Nā, i āu mea whakarihariha katoa, i ōu kairautanga, kīhai koe i mahara ki ngā rā o tōu tamāhinetanga, i a koe e noho tahanga ana, kāhore he kākahu, i a koe i oke rā i roto i ōu toto.
23 "Nā, i muri i tōu hē katoa; auē te mate mōu, auē, te mate mōu, e ai tā te Ariki, tā Ihowā, 24 kei te hanga koe i te whare tairanga mōu, mahia ana e koe he wāhi tiketike mōu i ngā waharoa katoa. 25 Kua hangā anō e koe tāu wāhi tiketike ki ngā ahunga katoa o ngā ara, meinga ana e koe tōu ātaahua kia whakariharihangia, whewhera tonu ōu waewae ki ngā tāngata e haere ana i tōu taha, whakamaha ana e koe tōu kairautanga. 26 Kua kairau anō koe ki ngā Īhipiana, ki ōu hoa tata, he hunga kikokiko nui; whakamaha ana e koe tōu kairautanga, hei whakapātaritari i ahau. 27 Nā reira, nanā, kua totoro atu tōku ringa ki runga ki a koe, kua whakaititia anō e ahau ngā kai i rite māu, ā, hoatu ana koe e ahau ki tā ōu hoariri i pai ai, ki ngā tamāhine a ngā Pirihitini, e whakamā nei ki tōu ara pūremu. 28 I kairau anō koe ki ngā Ahiriana, he kore hoki nōu e ngata; inā, kairau ana koe ki a rātou, otiia kīhai koe i ngata. 29 Kua whakamaha anō e koe ōu kairautanga ki te whenua o Kanaana a Karari atu ana; heoi kīhai anō i ngata i tēnei.
30 "Anō te ngoikore o tōu ngākau, e ai tā te Ariki, tā Ihowā, i tāu mahinga i ēnei mea katoa, he mahi nā te wahine kairau, nā te mea taikaha; 31 i tāu hanganga i tōu whare tairanga ki te ahunga mai o ngā ara katoa, i tāu mahinga i tāu wāhi tiketike ki ngā waharoa katoa. Kīhai tāu i rite ki tā te wahine kairau, e whakahāwea ana hoki koe ki te utu! 32 He wahine moe hoa, i pūremu! E tuku mai ana i ngā tāngata kē ehara nei i te hoa nōna! 33 E hoatu ana e rātou he mea ki ngā wāhine kairau katoa; ko koe ia e hoatu ana i ōu taonga ki te hunga katoa e hiahia ana ki a koe, ā, utua ana rātou e koe, he mea kia haere mai ai rātou ki a koe i ngā taha katoa ki ōu kairautanga. 34 He rerekē hoki tāu i tā ētahi wāhine i ōu kairautanga, inā kāhore tētahi e aru ana i a koe, kairau ai. I te mea hoki ka hoatu e koe he utu, ā, kāhore he utu e hōmai ki a koe, nā, ka rerekē tāu.
35 "Mō reira whakarongo, e te wahine kairau, ki te kupu a Ihowā: 36 Ko te kupu tēnei a te Ariki, a Ihowā, Nā, kua ringihia atu nā tōu weriweri, kua kitea anō koe e noho tahanga ana i ōu kairautanga ki te hunga i hiahia ki a koe; ā, he mea ki āu whakapakoko whakarihariha katoa, ki te toto hoki o āu tamariki i hoatu nā e koe ki a rātou; 37 mō reira, ka huihuia katoatia e ahau te hunga katoa i hiahia ki a koe āu i āhuareka ai, rātou ko te hunga katoa i aroha ai koe, ko te hunga katoa hoki i kino ai koe; inā, ka huihuia rātou e ahau ki a koe i tētahi taha, i tētahi taha ka whakakitea anō koe e ahau ki a rātou e noho tahanga ana, kia kite ai rātou i ōu wāhi katoa e takoto kau ana. 38 Nā, ko tāku whakawā i a koe ka rite ki te whakawā o ngā wāhine kua takahi i te ture mārena, o ngā wāhine kua whakaheke toto; ā, ka hoatu e ahau ki a koe te toto o te weriweri, o te hae. 39 Ka tukua anō koe e ahau ki tō rātou ringa, ā, ka whakahoroa e rātou tōu whare tairanga, ka wāhia āu wāhi tiketike; ka huia atu anō ōu kākahu, ka tangohia āu mea whakapaipai, ā, ka waiho koe kia noho tahanga ana, kāhore he kākahu. 40 Ka kawea mai anō e rātou he rōpū hei whawhai ki a koe, ā, ka ākina koe ki te kōhatu, ka werohia ki ā rātou hoari, puta rawa. 41 Ka tahuna anō e rātou ōu whare ki te ahi, ka mahia anō he whakaritenga ki a koe i te tirohanga a ngā wāhine tokomaha; ā, ka meinga e ahau kia mutu ōu kairautanga, e kore anō he utu e hoatu e koe ā muri ake nei. 42 Heoi, ka ngata i konā tōku riri ki a koe, ka tahuri atu tōku hae i a koe, ā, ka āta noho ahau, e kore anō e riri ki a koe ā muri ake nei.
43 "Nō te mea kīhai koe i mahara ki ngā rā o tōu taitamāhinetanga, heoi whakapōreareatia ana ahau e koe ki ēnei mea katoa; mō reira tēnei ahau te hoatu nei i tōu tikanga ki runga ki tōu māhunga, e ai tā te Ariki, tā Ihowā. E kore anō tēnei weriweri e honoa iho e koe ki āu mea whakarihariha katoa.
44 "Nanā, ko te hunga katoa e kōrero ana i ngā whakatauki, ko tā rātou whakatauki tēnei mōu, e mea nei: ‘Kei te whaea tonu te rite o tāna tamāhine.’ 45 Ko koe te tamāhine a tōu whaea, e anuanu rā ki tāna tahu, ki āna tamariki hoki; ā, ko koe te teina o ōu tuākana, i whakarihariha nei ki ā rāua tahu, ki ā rāua tamariki hoki. He Hiti tō koutou whaea, he Amori tō koutou pāpā. 46 Nā, ko Hamaria tōu tuakana, e noho nei i tōu taha mauī, rātou ko āna tamāhine; ā, ko tōu teina, e noho nā i tōu taha matau, ko Horoma rātou ko āna tamāhine. 47 Heoi, kīhai koe i haere i runga i ō rāua ara, kīhai anō tāu mahi i rite ki ā rāua mea whakarihariha; engari, me te mea nei he mea iti rawa tērā, neke noa atu tōu tūtūā i tō rātou i ōu ara katoa. 48 E ora ana ahau, e ai tā te Ariki, tā Ihowā, kīhai te mahi a tōu teina, a Horoma, rātou ko āna tamāhine i rite ki tāu mahi, ki tāu, ki tā āu tamāhine.
49 "Nanā, ko te hē tēnei o tōu teina, o Horoma: he whakapehapeha i roto i a ia, i a rātou ko āna tamāhine, he takapū kī i te taro, he ngākau warea i te nui taonga; kīhai hoki ia i whakaū ake i ngā ringa o te ware, o te rawakore. 50 Ā, i whakakake rātou, i mahi hoki i te mea whakarihariha ki tōku aroaro; nō reira i unuhia atu ai rātou e ahau, kei tāku i kite ai he pai. 51 Kīhai hoki o Hamaria i rite ki te hāwhe o ōu hara; engari i whakanuia atu e koe āu mea whakarihariha i a rātou, ka ai hoki āu mea whakarihariha katoa i mahia e koe hei whakatika mō tā tōu tuakana, mō tā tōu teina. 52 Nā, ko koe, whakawahā e koe tōu nā whakamā, nāu nā i whakatika tōu teina, tōu tuakana; nā ōu hara i hara ai koe, he nui atu nei te whakarihariha i o rāua, ka nui atu tō rāua tika i tōu. Āe rā, kia numinumi hoki koe, kia waha i tōu whakamā, kua whakatikaia nā hoki e koe tā tōu teina, tā tōu tuakana.
53 "Nā, ka whakahokia rāua e ahau i te whakarau, a Horoma, me āna tamāhine i te whakarau, a Hamaria me āna tamāhine i te whakarau, ko ōu whakarau i te whakarau, i roto i a rātou. 54 Kia mau ai ki a koe tōu whakamā, kia numinumi kau ai mō ngā mea katoa i mea ai koe, i a koe ka waiho nā hei whakamānawatanga mō rātou. 55 Ka hoki tōu teina, a Horoma rātou ko āna tamāhine, ki tō rātou tū ō mua, ā, ka hoki a Hamaria rātou ko āna tamāhine ki tō rātou tū ō mua, ka hoki anō koutou ko āu tamāhine ki tō koutou tū ō mua. 56 Kīhai nā hoki tōu teina, a Horoma, i rangona i roto i tōu māngai i te rā i tōu whakakake, 57 i te mea kīanō tōu hē i hurahia, i te wā iara o te tāwainga a ngā tamāhine a Hīria, a te hunga katoa i tētahi taha ōna, i tētahi taha, a ngā tamāhine a ngā Pirihitini e whakahāwea nā ki a koe i tētahi taha, i tētahi taha. 58 Kua mau ki a koe tōu hē, me āu mea whakarihariha, e ai tā Ihowā."
He Kawenata Pūmau Tonu
59 "Ko te kupu hoki tēnei a te Ariki a Ihowā: Ko tāku mahi ki a koe ka rite ki tāu mahi; kua whakahāwea nā hoki koe ki te oati, whakatakā ana e koe te kawenata. 60 Otiia, ka mahara anō ahau ki tāku kawenata ki a koe i ngā rā o tōu taitamāhinetanga, ka pūmau anō i ahau he kawenata ki a koe ā ake ake. 61 Hei reira ka mahara koe ki ōu ara, ka whakamā, ina riro i a koe ōu tuākana, tōu teina; ā, ka hoatu rāua e ahau ki a koe hei tamāhine, otiia ehara i te mea nā tāu kawenata. 62 Ka pūmau anō i ahau tāku kawenata ki a koe, ā, ka mōhio koe ko Ihowā ahau; 63 kia mahara ai, kia numinumi kau ai koe, kia kaua ai hoki e puaki tōu māngai i muri iho, mō tōu whakamā hoki; ina mārie ahau ki a koe, ki ngā mea katoa i mea ai koe," e ai tā te Ariki, tā Ihowā.
Jérusalem sous l’emblème d’une femme prostituée
1 La parole de l’Éternel me fut adressée, en ces mots: 2 Fils de l’homme, fais connaître à Jérusalem ses abominations! 3 Tu diras: Ainsi parle le Seigneur, l’Éternel, à Jérusalem: Par ton origine et ta naissance tu es du pays de Canaan; ton père était un Amoréen, et ta mère une Héthienne. 4 A ta naissance, au jour où tu naquis, ton nombril n’a pas été coupé, tu n’as pas été lavée dans l’eau pour être purifiée, tu n’as pas été frottée avec du sel, tu n’as pas été enveloppée dans des langes. 5 Nul n’a porté sur toi un regard de pitié pour te faire une seule de ces choses, par compassion pour toi; mais tu as été jetée dans les champs, le jour de ta naissance, parce qu’on avait horreur de toi. 6 Je passai près de toi, je t’aperçus baignée dans ton sang, et je te dis: Vis dans ton sang! Je te dis: Vis dans ton sang! 7 Je t’ai multipliée par dix milliers, comme les herbes des champs. Et tu pris de l’accroissement, tu grandis, tu devins d’une beauté parfaite; tes seins se formèrent, ta chevelure se développa. Mais tu étais nue, entièrement nue. 8 Je passai près de toi, je te regardai, et voici, ton temps était là, le temps des amours. J’étendis sur toi le pan de ma robe, je couvris ta nudité, Ge 22:16;24:7.je te jurai fidélité, je fis alliance avec toi, dit le Seigneur, l’Éternel, et tu fus à moi. 9 Je te lavai dans l’eau, je fis disparaître le sang qui était sur toi, et je t’oignis avec de l’huile. 10 Je te donnai des vêtements brodés, et une chaussure de peaux teintes en bleu; je te ceignis de fin lin, et je te couvris de soie. 11 Je te parai d’ornements: je mis des bracelets à tes mains, un collier à ton cou, 12 je mis un anneau à ton nez, des pendants à tes oreilles, et une couronne magnifique sur ta tête. 13 Ainsi tu fus parée d’or et d’argent, et tu fus vêtue de fin lin, de soie et d’étoffes brodées. La fleur de farine, le miel et l’huile, furent ta nourriture. Tu étais d’une beauté accomplie, digne de la royauté. 14 Et ta renommée se répandit parmi les nations, à cause de ta beauté; car elle était parfaite, grâce à l’éclat dont je t’avais ornée, dit le Seigneur, l’Éternel. 15 Mais tu t’es confiée dans ta beauté, et tu t’es prostituée, à la faveur de ton nom; tu as prodigué tes prostitutions à tous les passants, tu t’es livrée à eux. 16 Tu as pris de tes vêtements, tu t’es fait des hauts lieux que tu as garnis d’étoffes de toutes couleurs, et tu t’y es prostituée: rien de semblable n’était arrivé et n’arrivera jamais. 17 Tu as pris ta magnifique parure d’or et d’argent, que je t’avais donnée, et tu en as fait des simulacres d’hommes, auxquels tu t’es prostituée. 18 Tu as pris tes vêtements brodés, tu les en as couverts, et tu as offert à ces simulacres mon huile et mon encens. 19 Le pain que je t’avais donné, la fleur de farine, l’huile et le miel, dont je te nourrissais, tu leur as offert ces choses comme des parfums d’une odeur agréable. Voilà ce qui est arrivé, dit le Seigneur, l’Éternel. 20 Tu as pris tes fils et tes filles, que tu m’avais enfantés, et tu les leur as sacrifiés pour qu’ils leur servent d’aliment: n’était-ce pas assez de tes prostitutions? 21 Tu as És 57:5.égorgé mes fils, et tu les as donnés, en les faisant passer par le feu en leur honneur. 22 Au milieu de toutes tes abominations et de tes prostitutions, tu ne t’es pas souvenue du temps de ta jeunesse, lorsque tu étais nue, entièrement nue, et baignée dans ton sang. 23 Après toutes tes méchantes actions, malheur, malheur à toi! Dit le Seigneur, l’Éternel, 24 tu t’es bâti des maisons de prostitution, tu t’es fait des hauts lieux dans toutes les places; 25 à l’entrée de chaque chemin tu as construit tes hauts lieux, tu as déshonoré ta beauté, tu t’es livrée à tous les passants, tu as multiplié tes prostitutions. 26 Tu t’es prostituée aux Égyptiens, tes voisins au corps vigoureux, et tu as multiplié tes prostitutions pour m’irriter. 27 Et voici, j’ai étendu ma main contre toi, j’ai diminué la part que je t’avais assignée, je t’ai livrée à la volonté de tes ennemies, les filles 2 Ch 28:18.des Philistins, qui ont rougi de ta conduite criminelle. 28 Tu t’es prostituée aux Assyriens, parce que tu n’étais pas rassasiée; tu t’es prostituée à eux, et tu n’as pas encore été rassasiée. 29 Tu as multiplié tes prostitutions avec le pays de Canaan et jusqu’en Chaldée, et avec cela tu n’as pas encore été rassasiée. 30 Quelle faiblesse de cœur tu as eue, dit le Seigneur, l’Éternel, en faisant toutes ces choses, qui sont l’œuvre d’une maîtresse prostituée! 31 Lorsque tu bâtissais tes maisons de prostitution à l’entrée de chaque chemin, lorsque tu faisais tes hauts lieux dans toutes les places, tu n’as pas même été comme la prostituée qui réclame un salaire; 32 tu as été la femme adultère, qui reçoit des étrangers au lieu de son mari. 33 A toutes les prostituées on paie un salaire; mais toi, tu as fait des dons à tous tes amants, tu les as gagnés par des présents, afin de les attirer à toi de toutes parts dans tes prostitutions. 34 Tu as été le contraire des autres prostituées, parce qu’on ne te recherchait pas; et en donnant un salaire au lieu d’en recevoir un, tu as été le contraire des autres.
35 C’est pourquoi, prostituée, écoute la parole de l’Éternel! 36 Ainsi parle le Seigneur, l’Éternel: Parce que tes trésors ont été dissipés, et que ta nudité a été découverte dans tes prostitutions avec tes amants et avec toutes tes abominables idoles, et à cause du sang de tes enfants que tu leur as donnés, 37 voici, je rassemblerai tous tes amants avec lesquels tu te plaisais, tous ceux que tu as aimés et tous ceux que tu as haïs, je les rassemblerai de toutes parts contre toi, je leur découvrirai ta nudité, et ils verront toute ta nudité. 38 Je te jugerai comme on juge les femmes adultères et celles qui répandent le sang, et je ferai de toi une victime sanglante de la fureur et de la jalousie. 39 Je te livrerai entre leurs mains; ils abattront tes maisons de prostitution et détruiront tes hauts lieux; ils te dépouilleront de tes vêtements, prendront ta magnifique parure, et te laisseront nue, entièrement nue. 40 Ils amèneront la foule contre toi, ils te lapideront et te perceront à coups d’épée; 41 ils brûleront tes maisons par le 2 R 25:9.És 52:13.feu, et ils feront justice de toi, aux yeux d’une multitude de femmes. Je ferai cesser ainsi ton impudicité et tu ne donneras plus de salaire. 42 J’assouvirai ma colère contre toi, et tu ne seras plus l’objet de ma jalousie; je m’apaiserai, je ne serai plus irrité. 43 Parce que tu ne t’es pas souvenue du temps de ta jeunesse, parce que tu m’as provoqué par toutes ces choses, voici, je ferai retomber ta conduite sur ta Éz 9:10;11:21.tête, dit le Seigneur, l’Éternel, et tu ne commettras plus le crime avec toutes tes abominations.
44 Voici, tous ceux qui disent des proverbes, t’appliqueront ce proverbe: Telle mère, telle fille! 45 Tu es la fille de ta mère, qui a repoussé son mari et ses enfants; tu es la sœur de tes sœurs, qui ont repoussé leurs maris et leurs enfants. Votre mère était une Héthienne, et votre père un Amoréen. 46 Ta grande sœur, qui demeure à ta gauche, c’est Samarie avec ses filles; et ta petite sœur, qui demeure à ta droite, c’est Sodome avec ses filles. 47 Tu n’as pas seulement marché dans leurs voies, commis les mêmes abominations, c’était trop peu; tu as été plus corrompue qu’elles dans toutes tes voies. 48 Je suis vivant! Dit le Seigneur, l’Éternel, Sodome, ta sœur, et ses filles n’ont pas fait ce que vous avez fait, toi et tes filles. 49 Voici quel a été le crime de Sodome, ta sœur. Elle avait de l’orgueil, elle vivait dans l’abondance et dans une insouciante sécurité, elle et ses filles, et elle ne soutenait pas la main du malheureux et de l’indigent. 50 Elles sont devenues hautaines, et elles ont commis des abominations devant moi. Je les Ge 19:24.ai fait disparaître, quand j’ai vu cela. 51 Samarie n’a pas commis la moitié de tes péchés; tes abominations ont été plus nombreuses que les siennes, et tu as justifié tes sœurs par toutes les abominations que tu as faites. 52 Toi qui condamnais tes sœurs, supporte ton opprobre, à cause de tes péchés par lesquels tu t’es rendue plus abominable qu’elles, et qui les font paraître plus justes que toi; sois confuse, et supporte ton opprobre, puisque tu as justifié tes sœurs. 53 Je ramènerai leurs captifs, les captifs de Sodome et de ses filles, les captifs de Samarie et de ses filles, et tes captifs au milieu des leurs, 54 afin que tu subisses ton opprobre, et que tu rougisses de tout ce que tu as fait, en étant pour elles un sujet de consolation. 55 Tes sœurs, Sodome et ses filles, reviendront à leur premier état, Samarie et ses filles reviendront à leur premier état; et toi et tes filles, vous reviendrez à votre premier état. 56 Ne discourais-tu pas sur ta sœur Sodome, dans le temps de ton orgueil, 57 avant que ta méchanceté soit mise à nu, lorsque tu as reçu les outrages des filles de la Syrie et de tous ses alentours, des filles des Philistins, qui te méprisaient de tous côtés! 58 Tu portes tes crimes et tes abominations, dit l’Éternel.
59 Car ainsi parle le Seigneur, l’Éternel: J’agirai envers toi comme tu as agi, toi qui as Jé 2:20.méprisé le serment en rompant Éz 16:8.l’alliance. 60 Mais je me souviendrai de mon alliance avec toi au temps de ta jeunesse, et j’établirai avec toi une alliance éternelle. 61 Tu te souviendras de ta conduite, et tu en auras honte, quand tu recevras tes sœurs, les grandes et les petites; je te les donnerai pour Ga 4:26.filles, mais non en vertu de ton alliance. 62 J’établirai mon alliance avec toi, et tu sauras que je suis l’Éternel, 63 Afin que tu te souviennes du passé et que tu rougisses, afin que tu n’ouvres plus la bouche et que tu sois confuse, quand je te pardonnerai tout ce que tu as fait, dit le Seigneur, l’Éternel.