Te Hoari Māunu a Ihowā
1 I puta mai anō te kupu a Ihowā ki ahau, i mea: 2 "E te tama a te tangata, anga atu tōu mata ki Hiruhārama, kia māturuturu iho tāu kupu ki ngā wāhi tapu, poropititia he hē mō te whenua o Īharaira; 3 mea atu hoki ki te whenua o Īharaira: ‘Ko te kupu tēnei a Ihowā: Nanā, hei hoariri ahau mōu, ka maunu anō i ahau tāku hoari i roto i tōna takotoranga, ka hātepea atu e ahau te tangata tika rāua ko te tangata hē i roto i a koe. 4 Nā, ka hātepea atu nei e ahau i roto i a koe te tangata tika rāua ko te tangata hē, ka maunu anō tāku hoari i roto i tōna takotoranga ki ngā kikokiko katoa i te tonga tae noa ki te raki. 5 Ā, ka mōhio ngā kikokiko katoa, nāku, nā Ihowā, i unu tāku hoari i roto i tōna takotoranga; e kore anō e hoki ā muri iho.’
6 "Nā reira, auē, e te tama a te tangata. Auē ki tō rātou aroaro, me te whati tōu hope, me te tangi tīwerawera. 7 Ā, ki te mea rātou ki a koe, ‘He aha koe i auē ai?’ kātahi koe ka mea, ‘Mō te rongo; kei te haere mai hoki; ā, ngohe iho ngā ngākau katoa, ngoikore katoa ngā ringa, ka hē anō ngā wairua katoa, ko ngā turi katoa kei te wai te rite.’ Nanā, te haere mai nei, ka oti anō hoki, e ai tā te Ariki, tā Ihowā."
8 I puta mai anō te kupu a Ihowā ki ahau, i mea: 9 "E te tama a te tangata, poropiti atu, kī atu: Ko te kupu tēnei a Ihowā; kī atu:
‘He hoari, he hoari,
whakakoi rawa, oro rawa –
10 I whakakoia ai kia nui ai te parekura;
i orohia ai kia uira ai!
" ‘Kia koa koia tātou? Ko te tokotoko ia o tāku tama e whakahāwea ana ki ngā rākau katoa.
11 I hoatu anō e ia kia orohia,
hei mea e maua e te ringa.
Ko te hoari, āe, kua oti te whakakoi, kua oti te oro,
kia hoatu ai ki te ringa o te kaipatu.
12 E tangi, auē, e te tama a te tangata;
nō te mea kei runga i tāku iwi,
kei runga i ngā rangatira katoa o Īharaira;
kua tukua atu rātou ki te hoari
me tāku iwi.
Mō reira papaki ki tōu hūhā.
13 " ‘He whakamātautau hoki ia; ā, ka pēhea rā mehemea ka kore te tokotoko whakahāwea, e ai tā te Ariki, tā Ihowā.’
14 Ko koe nā, e te tama a te tangata, poropiti atu;
pakipaki i ōu ringa.
Tukua kia tuatoru whakakoromeketanga o te hoari,
o te hoari nāna ngā tūpāpaku.
Ko te hoari ia nāna te tangata rahi –
tērā e tūpāpaku nei i ōna patunga,
tae tonu atu ki ō rātou rūma o roto rawa.
15 Kua oti te mata o te hoari te whakatika atu e ahau
ki ō rātou kūwaha katoa,
kia ngohengohe ai ō rātou ngākau,
kia maha ai ō rātou tūtukitanga.
Ananā! Kua oti te whakakanapa,
koi tonu, hei mea mō te patu.
16 Huihui i a koe, ka anga ki matau,
tātai i a koe, ka anga ki mauī,
ki te wāhi e ū atu ai tōu mata.
17 Ka papaki anō ahau i ōku ringa,
ka whakarite i tōku weriweri.
Nāku, nā Ihowā, te kupu."
18 I puta mai anō hoki te kupu a Ihowā ki ahau, i mea: 19 "Ko koe hoki, e te tama a te tangata, whakaritea ētahi ara mōu kia rua, hei haerenga mai mō te hoari a te kīngi o Papurōna. Ka puta mai rāua e rua i te whenua kotahi; waitohungia hoki tētahi wāhi, waitohungia i te ahunga mai o te ara ki te pā. 20 Whakaritea he ara e haere mai ai te hoari ki Rapa o ngā tama a Āmona, ki a Hūrā, ki ērā i Hiruhārama, i te pā taiepa. 21 I tū hoki te kīngi o Papurōna ki te pekanga o te ara, ki te ahunga mai o ngā ara e rua, ki te ui ki ngā tūāhu. I rurutia hoki e ia āna pere, i uia he tikanga ki ngā whakapakoko, i titiro ki te ate. 22 I tōna ringa matau ko te tūāhu mō Hiruhārama, hei whakarite i ngā mea wāwāhi, hei mea e hāmama ai te māngai i te parekura, e ara ai te reo i te hāmamatanga, hei whakarite i ngā mea wāwāhi mō ngā kūwaha, kia haupūria ake anō he pukepuke, kia hangā he taumaihi. 23 Ā, ki tā rātou, hei tūāhu teka tēnā ki tā rātou titiro, ki tā te hunga rā i oati i ngā oati; otiia ka maharatia e ia te kino, kia mau ai rātou.
24 "Nā reira ko te kupu tēnei a te Ariki, a Ihowā: ‘Nā, kua meinga nā e koutou tō koutou kino kia maharatia, i tō koutou hē ka hurahia, i ō koutou hara ka kitea i roto i ā koutou mahi katoa – nā, ka maharatia nā koutou, ka mau koutou i te ringa.
25 " ‘Nā, ko koe, e te mea kino kua tūpāpaku nā, e te rangatira o Īharaira, nōu nei te rā kua tae mai, i te wā o te hē i te mutunga; 26 ko te kupu tēnei a te Ariki, a Ihowā. Whakarērea atu te pōtae, waiho atu te karauna; e kore tēnei e pēnei tonu ā muri ake. Ko te iti whakanuia ake, ko te nui whakaititia iho. 27 Ka porohurihia e ahau, ka porohurihia, ka porohurihia. (E kore noa iho anō tēnei.) Kia tae mai rā anō te tangata māna; ā, māku e hoatu ki a ia.’
28 "Ko koe hoki, e te tama a te tangata, poropiti atu, mea atu: Ko te kupu tēnei a te Ariki, a Ihowā mō ngā tama a Āmona, mō tā rātou tāwai; mea atu anō:
‘Ko te hoari, ko te hoari, kua oti te unu;
oro rawa mō te patu, kia kai ai, koia i uira ai.
29 Me te teka mai a aua matakite ki a koe,
me te hōmai teka a te tūāhu ki a koe,
kia hoatu ai koe ki runga ki ngā kakī o te hunga i patua,
o te hunga kino kua tae mai nei tō rātou rā,
i te wā o te hē i te mutunga.
30 Meinga kia hoki atu ia ki tōna takotoranga.
Hei te wāhi i hangā ai koe,
hei te whenua i whānau ai koe,
hei reira ahau whakawā ai i a koe.
31 Ka ringihia anō e ahau tōku riri ki runga ki a koe;
ka pupuhi anō ahau ki runga ki a koe
ki te ahi o tōku riri;
ka hoatu anō koe e ahau ki te ringa o ngā tāngata pōauau,
e mōhio ana ki te whakangaro.
32 Ka waiho koe hei wahie mō te ahi;
ka heke ōu toto ki waenganui o te whenua.
Heoi anō maharatanga ki a koe;
nāku hoki, nā Ihowā te kupu.’ "
Contre Jérusalem et contre les Ammonites
1 La parole de l’Éternel me fut adressée, en ces mots:
2 Fils de l’homme, tourne ta face vers le midi,
Et parle contre le midi!
Prophétise contre la forêt des champs du midi!
3 Tu diras à la forêt du midi:
Écoute la parole de l’Éternel!
Ainsi parle le Seigneur, l’Éternel:
Je vais allumer un feu au-dedans de toi,
Et il dévorera tout Lu 23:31.arbre vert et tout arbre sec;
La flamme ardente ne s’éteindra point,
Et tout visage en sera brûlé,
Du midi au septentrion.
4 Et toute chair verra
Que moi, l’Éternel, je l’ai allumé.
Il ne s’éteindra point.
5 Je dis: Ah! Seigneur Éternel! Ils disent de moi: N’est-ce pas un faiseur de paraboles?
6 Et la parole de l’Éternel me fut adressée, en ces mots:
7 Fils de l’homme, tourne ta face vers Jérusalem,
Et parle contre les lieux saints!
Prophétise contre le pays d’Israël!
8 Tu diras au pays d’Israël:
Ainsi parle l’Éternel:
Voici, j’en veux à toi,
Je tirerai mon épée de son fourreau,
Et j’exterminerai du milieu de toi le juste et le méchant.
9 Parce que je veux exterminer du milieu de toi le juste et le méchant,
Mon épée sortira de son fourreau,
Pour frapper toute chair,
Du midi au septentrion.
10 Et toute chair saura
Que moi, l’Éternel, j’ai tiré mon épée de son fourreau.
Elle n’y rentrera plus.
11 Et toi, fils de l’homme, gémis!
Les reins brisés et l’amertume dans l’âme,
Gémis sous leurs regards!
12 Et s’ils te disent: Pourquoi gémis-tu?
Tu répondras: Parce qu’il arrive une nouvelle…
Tous les cœurs Jé 49:23.s’alarmeront,
Toutes les mains deviendront Jé 6:24.Éz 7:17.faibles,
Tous les esprits seront Éz 4:17.abattus,
Tous les Éz 7:17.genoux se fondront en eau…
Voici, elle arrive, elle est là!
Dit le Seigneur, l’Éternel.
13 La parole de l’Éternel me fut adressée, en ces mots:
14 Fils de l’homme, prophétise, et dis:
Ainsi parle l’Éternel.
Dis: L’épée! L’épée!
Elle est aiguisée, elle est polie.
15 C’est pour massacrer qu’elle est aiguisée,
C’est pour étinceler qu’elle est polie…
Nous réjouirons-nous?
Le sceptre de mon fils méprise tout bois…
16 On l’a donnée à polir,
Pour que la main la saisisse;
Elle est aiguisée, l’épée, elle est polie,
Pour armer la main de celui qui massacre.
17 Crie et gémis, fils de l’homme!
Car elle est tirée contre mon peuple,
Contre tous les princes d’Israël;
Éz 7:27.Ils sont livrés à l’épée avec mon peuple.
Éz 6:11.Frappe donc sur ta cuisse!
18 Oui, l’épreuve És 1:5. Jé 6:28, etc.sera faite;
Et que sera-ce, si ce sceptre qui méprise tout est anéanti?
Dit le Seigneur, l’Éternel.
19 Et toi, fils de l’homme, prophétise,
Et frappe des mains!
Et que les coups de l’épée soient doublés, soient triplés!
C’est l’épée du carnage, l’épée du grand carnage,
L’épée qui doit les poursuivre.
20 Pour jeter l’effroi dans les cœurs,
Pour multiplier les victimes,
A toutes leurs portes je les menacerai de l’épée.
Ah! Éz 21:33.elle est faite pour étinceler,
Elle est aiguisée pour massacrer.
21 Rassemble tes forces, tourne-toi à droite!
Place-toi, tourne-toi à gauche!
Dirige de tous côtés ton tranchant!
22 Et moi aussi, je frapperai des mains,
Et j’assouvirai ma fureur.
C’est moi, l’Éternel, qui parle.
23 La parole de l’Éternel me fut adressée, en ces mots: 24 Fils de l’homme, trace deux chemins pour servir de passage à l’épée du roi de Babylone; tous les deux doivent sortir du même pays; marque un signe, marque-le à l’entrée du chemin qui conduit à une ville. 25 Tu traceras l’un des chemins pour que l’épée arrive à Rabbath, ville des enfants d’Ammon, et l’autre pour qu’elle arrive en Juda, à Jérusalem, ville fortifiée. 26 Car le roi de Babylone se tient au carrefour, à l’entrée des deux chemins, pour tirer des présages; il secoue les flèches, il interroge les théraphim, il examine le foie. 27 Le sort, qui est dans sa droite, désigne Jérusalem, où l’on devra dresser des béliers, commander le carnage, et pousser des cris de guerre; on dressera des béliers contre les portes, on élèvera des Éz 4:2;17:17.terrasses, on formera des retranchements. 28 Ils ne voient là que de vaines divinations, eux qui ont fait des serments. Mais lui, il se souvient de leur iniquité, en sorte qu’ils seront pris. 29 C’est pourquoi ainsi parle le Seigneur, l’Éternel: Parce que vous rappelez le souvenir de votre iniquité, en mettant à nu vos transgressions, en manifestant vos péchés dans toutes vos actions; parce que vous en rappelez le souvenir, vous serez saisis par sa main. 30 Et toi, profane, méchant, prince d’Israël, dont le jour arrive au temps où l’iniquité est à son terme! 31 Ainsi parle le Seigneur, l’Éternel: La tiare sera ôtée, le diadème sera enlevé. Les choses vont changer. Ce qui est abaissé sera élevé, et ce qui est élevé sera abaissé. 32 J’en ferai une ruine, une ruine, une ruine. Mais cela n’aua lieu qu’à la venue de celui à qui appartient le jugement et à qui je le remettrai.
33 Et toi, fils de l’homme, prophétise, et dis: Ainsi parle le Seigneur, l’Éternel, sur les enfants d’Ammon et sur leur opprobre. Dis: L’épée, l’épée est tirée, elle est polie, pour massacrer, pour dévorer, pour étinceler! 34 Au milieu de tes visions vaines et de tes oracles menteurs, elle te fera tomber parmi les cadavres des méchants, dont le jour arrive au temps où l’iniquité est à son terme. 35 Remets ton épée dans le fourreau. Je te jugerai dans le lieu où tu as été créé, dans le pays de ta naissance. 36 Je répandrai sur toi ma colère, je soufflerai contre toi avec le feu de ma fureur, et je te livrerai entre les mains d’hommes qui dévorent, qui ne travaillent qu’à détruire. 37 Tu seras consumé par le feu; ton sang coulera au milieu du pays; on ne se souviendra plus de toi. Car moi, l’Éternel, j’ai parlé.