Ka Whakautu a Hopa: He Tika Taku Amuamu
1 Nā, ka whakautu a Hopa, ka mea:
2 "Auē, me i āta pāunatia tōku mamae, me i huihuia,
me i whakairihia tōku aituā ki te pāuna!
3 Nā, ināianei taimaha ake i te onepū o te moana:
heoi he ohorere rawa āku kupu.
4 Kei roto hoki i ahau ngā pere a te Kaha Rawa,
inumia ake e tōku wairua tō rātou paihana;
rārangi tonu mai ngā whakawehi a te Atua hei hoariri mōku.
5 E tangi anō rānei te kāihe mohoao te mea kei te tarutaru ia?
E tangi anō rānei te kau i te mea e kai ana?
6 E taea rānei te kai, te mea kāhore nei ōna hā, ki te kāhore he tote?
He reka rānei te whakakahukahu o te hua manu?
7 Hore rawa tōku wairua e mea kia pā atu ki ēnā;
tō rātou rite ki ahau kei te kai whakarihariha.
8 "Auē, me i riro mai tāku i tono ai,
me i hōmai e te Atua tāku e tūmanako nei!
9 Me i pai hoki te Atua kia whakangaromia ahau,
kia tukua mai tōna ringa hei hātepe i ahau!
10 Pēnei kua ai anō he whakamārie mōku.
Āe, ka tino hari ahau ki te mamae, kāhore nei e tohu i ahau;
kīhai hoki ngā kupu a te Mea Tapu i hunā e ahau.
11 "He aha tōku kaha, e tatari ai ahau?
He aha hoki tōku mutunga, e whakamanawanui ai ahau?
12 He kaha kōhatu rānei tōku kaha?
He parāhi rānei ōku kikokiko?
13 Ehara rānei i te mea kāhore he āwhina mōku i roto i ahau,
ā, kua oti te ngoi te pei i roto i ahau?
14 "Ko te tangata e ngoikore ana te ngākau
kia puta mai te aroha o tōna hoa ki a ia,
ahakoa kua mahue i a ia te wehi i te Kaha Rawa.
15 He mahi tinihanga a ōku tēina, he pērā me tā te awa;
rere ana rātou ānō he waipuke awaawa,
16 kua mangu nei i te hukapapa,
ngaro ana te hukarere i roto.
17 I te wā e mahana ai, ka memeha atu;
i te weraweratanga, mōtī iho rātou i tō rātou wāhi.
18 Ka peka kē ngā tira e haere ana rā reira;
riro ana ki te kore, ā, ngaro iho.
19 Tirotirohia ana e ngā tira o Tema;
tāria atu ana e ngā tāngata haere o Hēpā.
20 Whakamā ana rātou mō rātou i whakamanawa atu ki reira;
te taenga ki aua awa, kanakana kau ana.
21 Nā, he kāhore noa iho koutou;
ka kite koutou i te mea whakamataku, ā, ka wehi.
22 I mea rānei ahau, ‘Hōmai ki ahau?
He hākari rānei māku e hōmai i ō koutou rawa’?
23 I mea rānei, ‘Whakaorangia ahau i te ringa o te hoariri’?
‘Hokona ahau i roto i te ringa o te kaitūkino’?
24 "Whakaakona ahau, ā, ka whakarongo puku ahau;
whakaaturia ki ahau te mea i hē ai ahau.
25 Anō te kaha o ngā kupu tika! Ko te aha ia te rīria ana e ā koutou kupu?
26 E mea ana rānei koutou kia rīria ngā kupu?
He hau kau nei hoki ngā kōrero a te tangata kua pau ōna whakaaro.
27 Āe rā, e mea ana koutou ki te maka rota mō ngā pani,
ki te mea i tō koutou hoa hei taonga hokohoko.
28 "Nā, whakaae mai, titiro mai ki ahau;
he pono hoki e kore ahau e kōrero teka ki tō koutou kanohi.
29 Tēnā rā, tahuri mai; kaua hoki te hē e waiho;
inā, tahuri mai, he tika hoki tāku take.
30 He hē koia kei tōku arero?
E kore rānei tōku hinengaro e mōhio ki ngā mea whanokē?"
Réponse de Job à Éliphaz
1 Job prit la parole et dit:
2 Oh! S’il était possible de peser ma douleur,
Et si toutes mes calamités étaient sur la balance,
3 Elles seraient plus pesantes que Pr 27:3.le sable de la mer;
Voilà pourquoi mes paroles vont jusqu’à la folie!
4 Ps 38:2,3.Car les flèches du Tout-Puissant m’ont percé,
Et mon âme en suce le venin;
Les terreurs de Dieu se rangent en bataille contre moi.
5 L’âne sauvage crie-t-il auprès de l’herbe tendre?
Le bœuf mugit-il auprès de son fourrage?
6 Peut-on manger ce qui est fade et sans sel?
Y a-t-il de la saveur dans le blanc d’un œuf?
7 Ce que je voudrais ne pas toucher,
C’est là ma nourriture, si dégoûtante soit-elle!
8 Puisse mon vœu s’accomplir,
Et Dieu veuille réaliser mon espérance!
9 Qu’il plaise à Dieu de m’écraser,
Qu’il étende sa main et qu’il m’achève!
10 Il me restera du moins une consolation,
Une joie dans les maux dont il m’accable:
Jamais je n’ai transgressé les ordres du Saint.
11 Pourquoi espérer quand je n’ai plus de force?
Pourquoi attendre quand ma fin est certaine?
12 Ma force est-elle une force de pierre?
Mon corps est-il d’airain?
13 Ne suis-je pas sans ressource,
Et le salut n’est-il pas loin de moi?
14 Celui qui souffre a droit à la compassion de son ami,
Même quand il abandonnerait la crainte du Tout-Puissant.
15 Mes frères sont perfides comme un torrent,
Comme le lit des torrents qui disparaissent.
16 Les glaçons en troublent le cours,
La neige s’y précipite;
17 Viennent les chaleurs, et ils tarissent,
Les feux du soleil, et leur lit demeure à sec.
18 Les caravanes se détournent de leur chemin,
S’enfoncent dans le désert, et périssent.
19 Les caravanes de Théma fixent le regard,
Les voyageurs de Séba sont pleins d’espoir;
20 Ils sont honteux d’avoir eu confiance,
Ils restent confondus quand ils arrivent.
21 Ainsi, vous êtes comme si vous n’existiez pas;
Vous voyez mon angoisse, et vous en avez horreur!
22 Vous ai-je dit: Donnez-moi quelque chose,
Faites en ma faveur des présents avec vos biens,
23 Délivrez-moi de la main de l’ennemi,
Rachetez-moi de la main des méchants?
24 Instruisez-moi, et je me tairai;
Faites-moi comprendre en quoi j’ai péché.
25 Que les paroles vraies sont persuasives!
Mais que prouvent vos remontrances?
26 Voulez-vous donc blâmer ce que j’ai dit,
Et ne voir que du vent dans les discours d’un désespéré?
27 Vous accablez un orphelin,
Vous persécutez votre ami.
28 Regardez-moi, je vous prie!
Vous mentirais-je en face?
29 Revenez, ne soyez pas injustes;
Revenez, et reconnaissez mon innocence.
30 Y a-t-il de l’iniquité sur ma langue,
Et ma bouche ne discerne-t-elle pas le mal?