1 Kua piko a Pere, kua tuohu a Nepo;
kei runga i te kīrehe, i te kararehe ā rātou whakapakoko;
ko ngā mea e haria haeretia ana e koutou ka meinga hei kawenga,
hei taimaha ki te kararehe māuiui rā.
2 Tuohu ana rātou, piko ngātahi ana;
kīhai i taea te pīkaunga te pupuri,
heoi ko rātou nei anō ka riro hei pārau.
3 "Whakarongo ki ahau, e te whare o Hākopa,
e ngā mōrehu katoa o te whare o Īharaira,
he mea waha nei koutou nāku nō te kōpū mai anō,
he mea pīkau nō roto mai rā anō i te puku;
4 tae noa atu ki tō koutou koroheketanga ko ahau tēnei,
ka pīkaua anō koutou e ahau ā hina noa.
Nāku i mahi, māku anō e mau;
māku anō e pīkau, māku anō e whakaora.
5 "Ki tā koutou kei tō wai he āhua mōku?
Ko wai e rite ana ki ahau?
Me whakarite ahau ki a wai, e kotahi ai tō māua āhua?
6 Ko te hunga e tāhoro ana i te kōura i te pēke,
e pāuna ana i te hiriwa ki te pāuna –
kei te utu i te kaitahu kōura, hangā ake e ia hei atua;
tāpapa ana rātou, koropiko ana.
7 Amohia ana ia e rātou i runga i te pokohiwi, pīkaua ana,
kua waiho e rātou ki tōna wāhi, tū ana ia;
tē taea e ia te nekeneke atu i tōna wāhi.
Ka karanga anō hoki tētahi ki a ia, heoi e kore ia e whakahoki kupu,
e kore e whakaora i a ia i roto i tōna mate.
8 "Mahara ki tēnei, whakatāne,
whakahokia ki te ngākau, e te hunga poka kē.
9 Maharatia ngā mea tuatahi onamata;
ko ahau hoki te Atua, kāhore kē atu;
ko ahau te Atua, kāhore hoki tētahi hei rite mōku.
10 I te tīmatanga e whakaatu ana i ngā mea o te mutunga,
ā, i ngā wā onamata ko ngā mea kāhore anō i meatia;
i kī ahau: Ko te whakaaro i whakatakotoria e ahau mau tonu,
ka oti anō i ahau tāku katoa i pai ai.
11 Ka karangatia hoki e ahau he manu kai kino i te rāwhiti,
ko te tangata kei a ia tōku whakaaro i te whenua tawhiti.
Inā, kua kōrerotia nei e ahau, ka whakaputaina anō e ahau;
kua takoto i ahau, ka oti anō i ahau.
12 "Whakarongo ki ahau, e te hunga ngākau pakari,
e matara atu ana i te tika.
13 Ka kawea mai e ahau tōku tika kia tata;
e kore e matara atu;
e kore anō tāku whakaora e roa;
ka whakawhiwhia anō e ahau a Hiona ki te whakaora,
mō Īharaira, mō tōku korōria."
1 Bel cai, Nebo desmorona. Suas estátuas são carregadas em lombo de mula, fazem delas o fardo de animais exaustos.
2 Desmoronam todos e desabam; incapazes de salvar aqueles que os carregam, vão eles mesmos ao cativeiro.
3 Ouvi-me, casa de Jacó, e vós, sobreviventes da casa de Israel, que eu carreguei desde vosso nascimento e sustentei desde o seio materno:
4 permanecerei o mesmo até vossa velhice, eu vos sustentarei até o tempo dos cabelos brancos; eu vos carregarei como já carreguei, cuidarei de vós e eu vos preservarei;
5 a quem podereis comparar-me ou igualar-me? Quem poreis em paralelo comigo, que me seja igual?
6 Eis os que desembolsam seu ouro, e pesam a prata na balança; contratam um ourives para que ele faça um deus, diante do qual se prostram em adoração;
7 eles o carregam nos ombros e o transportam, depois o colocam em seu posto, onde se mantém, sem mais poder mover-se. Por mais que o invoquem, nunca responde, e não salva do infortúnio;
8 lembrai-vos disso, sede razoáveis, e entrai em vós mesmos, pecadores.
9 Recordai-vos do que se passou outrora. Só eu sou Deus, e não há nenhum outro, eu sou Deus e ninguém me é semelhante.
10 Desde o princípio eu predisse o futuro, anuncio antecipadamente o que ainda não se cumpriu. Meu plano se realizará, executarei todas as minhas vontades.
11 Chamo do Oriente uma ave de rapina, de uma terra longínqua o homem de meus desígnios. O que disse, executarei; o que concebi, realizarei.
12 Escutai-me, homens desanimados, que vos julgais longe da salvação!
13 Faço aproximar-se a salvação que prometi; ela não está longe, e a libertação que predisse não tardará. Darei a vitória a Sião, e minha glória a Israel.