1 Nā, ka whakautua e Hopa, ka mea:
2 "Kia pēhea ake te roa o tā koutou whakapōrearea i tōku wairua,
o tā koutou wāwāhi i ahau ki te kupu?
3 Ka tekau ēnei tāwainga a koutou ki ahau,
kāhore ō koutou whakamā i a koutou ka āki tonu nei i ahau.
4 Ki te mea anō hoki kua hē ahau,
kei ahau anō tōku hē e noho ana.
5 Ki te mea ka whakanui mai koutou i a koutou ki ahau,
ā, ka kauwhau mai ki ahau i tōku tāwainga;
6 kia mōhio koutou nā te Atua ahau i whakaparori i tāku take,
he mea hao mai ahau nāna ki tāna kupenga.
7 "Nanā, e tangi ana ahau i te mahi nanakia,
heoi kāhore ahau e whakarangona;
e karanga āwhina ana ahau, otiia kāhore he whakawā.
8 Kua tūtakina e ia tōku ara, tē puta ahau;
tukua iho ana e ia te pōuri ki ōku ara.
9 Ko tōku korōria huia atu ana e ia;
tangohia ana e ia te karauna i tōku māhunga.
10 Wāwāhia ana ahau e ia i ngā taha katoa, ā, riro ana ahau;
ko tāku i tūmanako atu ai huaranga atu ana e ia ānō he rākau.
11 Kua mura mai hoki tōna riri ki ahau;
e kīia ana ahau e ia ko tētahi o ōna hoariri.
12 E haere huihui mai ana āna taua,
e whakaneke ake ana i tō rātou ara ki ahau,
kei te whakapae i tōku tēneti i tētahi taha, i tētahi taha.
13 "Kua meinga e ia ōku tēina kia matara atu i ahau;
ko āku i mōhio ai kua tāngata kē ki ahau.
14 Ko ōku whanaunga, mutu pū tā rātou;
ko ōku hoa ake, kua wareware rātou ki ahau.
15 Ko te hunga e noho ana i tōku whare, me āku pononga wāhine,
kīia iho ahau e rātou he tangata kē;
he tangata nō ngā whenua ahau ki tā rātou titiro mai.
16 I karanga atu ahau ki tāku pononga, heoi kīhai ia i whakaō mai;
ahakoa e īnoi ana tōku māngai ki a ia.
17 Ko tōku hā tauhou ana ki tāku wahine,
me tāku īnoi hoki ki ngā tamariki o te kōpū o tōku whaea.
18 Ko ngā tamariki nonohi anō hoki, whakahāwea mai ana ki ahau;
ki te whakatika ahau, ka kōrero whakahē rātou mōku.
19 E whakarihariha mai ana ki ahau ōku takahoa katoa,
ā, ko āku i aroha ai kua tahuri mai ki ahau.
20 Piri tonu tōku iwi ki tōku kiri, ki ōku kikokiko,
ā, ora ake ōku, ko te kiri kau o ōku niho.
21 "Tohungia mai ahau, tohungia mai ahau e koutou, e ōku hoa;
kua pā mai hoki te ringa o te Atua ki ahau.
22 He aha koutou i tūkino ai i ahau, i pērā ai me te Atua,
tē mākona koutou i ōku kikokiko?
23 "Auē, me i tuhituhia āku kupu!
Auē, me i tāia ki te pukapuka!
24 Me i whaoa ki te kāmaka, ki te pene rino, ki te matā,
hei mea mō ā mua noa atu!
25 Otiia, e mōhio ana ahau kei te ora tōku kaihoko,
ā, i ngā wā i muri nei ka tū ia ki runga ki te whenua.
26 Ā, ahakoa i muri i te paunga o tōku kiri,
ka titiro tonu ahau i roto i tōku kikokiko ki te Atua;
27 e titiro anō ahau ki a ia, ahau nei anō;
ā, mā ōku kanohi e mātakitaki, kāhore mā o tētahi atu.
Pau rawa ōku whatumanawa i roto i ahau!
28 "Ki te kī koutou, ‘Nā, tā tātou hanga ki te tūkino i a ia!
Kua kitea hoki te take o te mea i roto i ahau’;
29 kia wehi koutou kei mate i te hoari;
nō te mea ko te whiunga ki te hoari kei roto i te riri,
e mōhio ai koutou he whakawā anō tēnei."
1 Jó respondeu, então, nestes termos:
2 "Até quando afligireis a minha alma e me atormentareis com vossos discursos?
3 Eis que já por dez vezes me ultrajastes. Não vos envergonhais de me insultar?
4 Mesmo que eu tivesse verdadeiramente pecado, minha culpa só diria respeito a mim mesmo.
5 Se vos quiserdes levantar contra mim, convencendo-me de ignomínia,
6 sabei que foi Deus quem me afligiu e me cercou com sua rede.
7 Se clamo: ‘Violência!’, ninguém me responde; levanto minha voz, e não há quem me faça justiça.
8 Ele fechou meu caminho para que eu não possa passar. E espalhou trevas pelas minhas veredas.
9 Despojou-me da minha glória, tirou-me a coroa da cabeça.
10 Demoliu-me por inteiro e pereço. Ele desenraizou minha esperança como uma árvore.
11 Acendeu a sua cólera contra mim, tratando-me como um inimigo.
12 Suas milícias se concentraram, construíram aterros para me assaltarem e acamparam em volta de minha tenda.
13 Meus irmãos foram para longe de mim, e meus amigos de mim se afastaram.
14 Meus parentes e meus íntimos desapareceram, os hóspedes de minha casa esqueceram-se de mim.
15 Minhas servas olham-me como um estranho, sou um desconhecido para elas.
16 Chamo meu escravo e ele não responde, apesar de suplicá-lo com minha própria boca!
17 Minha mulher tem horror de meu hálito, sou repugnante aos meus próprios filhos.
18 Até as crianças caçoam de mim. Quando me levanto, troçam de mim.
19 Meus íntimos me abominam e até aqueles que eu amava voltam-se contra mim.
20 Meus ossos estão colados à minha pele e à minha carne. E fujo com a pele de meus dentes.
21 Compadecei-vos de mim, compadecei-vos de mim, ao menos vós, que sois meus amigos, pois a mão de Deus me feriu.
22 Por que me perseguis como Deus e vos mostrais insaciáveis de minha carne?
23 Quem dera se minhas palavras pudessem ser escritas! Quem dera fossem elas consignadas num livro,
24 gravadas por estilete de ferro em chumbo, esculpidas para sempre numa rocha!
25 Eu sei que meu vingador está vivo e que aparecerá, finalmente, sobre a terra.
26 Por detrás de minha pele, que envolverá isso, na minha própria carne, verei Deus.
27 Eu mesmo o contemplarei, meus olhos o verão, e não os olhos de outro. Meus rins se consomem dentro de mim.
28 Pois, se dizes: ‘Por que o perseguimos e como encontraremos nele uma razão para condená-lo?’.
29 Temei o gume da espada, pois a cólera de Deus persegue os maus e sabereis que há uma justiça!".