1 Kātahi ka whakautua e Hopa, i mea ia:
2 "I tēnei rā nei anō e amuamu ana tāku tangi.
Nui noa atu i tāku auē te taimaha o te patunga i ahau.
3 Auē, me i mōhio ahau ki te wāhi e kite ai ahau i a ia,
kia tae rawa atu ai ahau ki tōna nohoanga!
4 Ka āta whakatakotoria e ahau āku kōrero ki tōna aroaro,
ka whakakīia hoki tōku māngai ki ngā kupu tautohetohe.
5 Ka mōhio ahau ki ngā kupu e whakahokia mai e ia ki ahau,
ka mārama hoki tāna e mea ai ki ahau.
6 E whakaputaina mai rānei tōna kaha nui ina tautohetohe ki ahau?
Kāhore; engari ka whai whakaaro ia ki ahau.
7 Ko reira te tangata tika tautohetohe ai ki a ia;
ā, ora tonu ake ahau i tōku kaiwhakawā ake tonu atu.
8 "Nanā, haere ana ahau ki mua, ā, kāhore ia i reira;
ki muri, heoi kāhore ahau e kite i a ia;
9 ki mauī, ina ka mahi ia, heoi kāhore ahau e kite i a ia;
e huna ana ia i a ia anō i te taha ki matau, tē kite ahau i a ia.
10 Otiia, e mōhio ana ia ki te ara e anga atu ai ahau.
Kia oti ahau te titiro iho e ia, ānō he kōura ahau i tōku putanga mai.
11 Mau pū ōna takahanga i tōku waewae;
ū pū ahau ki tōna ara, kīhai hoki i peka kē.
12 Kīhai hoki i mahue i ahau te whakahau a ōna ngutu;
ko ngā kupu a tōna māngai rongoā rawa ki ahau, nui atu i te kai i rite māku.
13 "Ko ia, kotahi tonu tōna whakaaro, ā, mā wai ia e whakatahuri kē?
Ko tā tōna ngākau hoki i hiahia ai e meatia ana e ia.
14 E whakaotia ana hoki e ia ngā mea i whakaritea mōku;
he maha anō hoki āna mahi pērā.
15 Koia ahau i ohorere ai i tōna aroaro;
ka whakaaroaro ahau, ka wehi i a ia.
16 Ngohe noa hoki tōku ngākau i te Atua,
ohorere ana ahau i te Kaha Rawa.
17 Kīhai nei hoki ahau i whakangaromia i mua o te pōuri,
kīhai hoki i hīpokina e ia te pōuri i tōku aroaro."
1 Então, Jó tomou a palavra nestes termos:
2 "Sim, hoje minha queixa é uma revolta, ainda que sua mão reprima meus suspiros.
3 Oxalá pudesse eu encontrá-lo e chegar até seu trono!
4 xporia diante de Deus a minha causa, encheria minha boca de argumentos.
5 Saberia o que ele iria responder-me e veria o que ele teria para me dizer.
6 Oporia ele contra mim com prepotência? Não! Bastaria que lançasse os olhos em mim.
7 Seria então um justo a discutir com ele, e eu iria embora definitivamente absolvido pelo meu juiz.
8 Mas se eu for ao Oriente, lá ele não está; ao Ocidente, não o encontrarei;
9 se o procuro ao Norte, não o vejo; se me volto para o Sul, não o descubro.
10 Contudo, ele conhece o meu caminho; se me põe à prova, dela sairei puro como o ouro.
11 Meus pés seguiram os seus traços, guardei o seu caminho sem me desviar.
12 Não me afastei dos preceitos de seus lábios, guardei no meu íntimo as palavras de sua boca.
13 Ele decidiu alguma coisa, quem o fará voltar atrás? Ele faz o que bem lhe agrada.
14 Realizará seu desígnio a meu respeito e tem muitos projetos iguais a este.
15 Eis por que sua presença me atemoriza. Basta o seu pensamento para me fazer tremer.
16 Foi Deus que me fundiu o coração, o Todo-poderoso me enche de terror.
17 Sucumbo diante das trevas. Elas cobriram-me o rosto.