Publicidade

Jó 16

AVM
Ka Whakaū a Hopa i tōna Haranga kore

1 Kātahi a Hopa ka whakautu, ka mea:

2 "Ka maha ngā mea pēnā kua rangona nei e ahau;

he kaiwhakamārie haumaruru rawa koutou katoa.

3 E whai mutunga rānei ngā kupu tikangakore?

te aha rānei koe i whakaoho ki te whakahoki kupu mai?

4 E taea anō e ahau te kōrero pēnā i a koutou;

me i pēnei koutou wairua me tōku wairua;

hono tonu āku kupu ki a koutou,

ka rūrū anō tōku upoko ki a koutou.

5 E whakakaha anō ia tōku māngai i a koutou,

ka ai anō hoki te whakamārie a ōku ngutu hei pēhi i koutou mamae.

6 "Ahakoa kōrero ahau, kāhore tōku pōuri e iti iho;

ki te mutu tāku, ko tēhea wāhi o tōku mamae ka tāharahara iho?

7 Ināianei anō kua meinga ahau e ia kia ruha;

mōtī iho i a koe tōku whakaminenga katoa.

8 , kua mau kita koe ki ahau,

hei kaiwhakaatu i tōku ;

e whakatika ana mai hoki tōku hīrokitanga ki ahau,

hei whakapuaki i tōku .

9 Haehaea ana ahau e ia i a ia e riri ana, e tūkino ana ia i ahau;

pakiri ana ōna niho ki ahau;

e whakakoi mai ana tōku hoariri i ōna kanohi ki ahau.

10 Hāmama mai ana ō rātou māngai ki ahau;

whakahāwea mai ana, kei te papaki rātou i tōku pāpāringa;

huihui ana rātou kia kotahi hei whawhai ki ahau.

11 Kua tukua ahau e te Atua ki te hunga ,

whakarērea pūtia ana ahau ki ngā ringa o te hunga kino.

12 Hūmārie ana tāku noho, heoi kua wāwāhi ia i ahau;

kua mau ia ki tōku kakī, tātātia ake ahau kia pakaru rikiriki;

whakatūria ana ahau e ia hei kōperenga pere māna.

13 Karapotia ana ahau e āna kaikōpere,

motumotuhia ana e ia ōku whatumanawa, kāhore hoki e tohungia;

ringihia ana e ia tōku au ki te whenua.

14 He mea wāwāhi ahau nāna, he wāhanga, he wāhanga;

ānō he tangata kaha ia e rere mai ana ki runga ki ahau.

15 "Tuituia ana e ahau he kākahu taratara tōku kiri,

whakaititia iho e ahau tōku haona ki te puehu.

16 Paruparu noa iho tōku mata i te tangihanga,

kei runga i ōku kamo te ātārangi o te mate;

17 ahakoa kāhore he tutū i ōku ringa,

ā, he tāku īnoi.

18 "Kaua, e te whenua, e hīpokina ōku toto,

kei whai wāhi tānga anō hoki tāku karanga.

19 Kei te rangi nei anō ināianei te kaiwhakaatu o tāku,

kei te wāhi i runga tōku kaititiro.

20 E tāwai mai ana ōku hoa ki ahau,

māturuturu tonu ia ngā roimata o tōku kanohi ki te Atua.

21 Kia tohe koa ia i te tangata tika ki te Atua,

i te tama hoki a te tangata ki tōna hoa!

22 "Kia taka mai hoki ngā tau torutoru nei,

ka haere ahau i te ara e kore ai ahau e hoki mai anō."

1 respondeu então nestes termos:

2 "ouvi muitas vezes discursos semelhantes, sois todos uns consoladores importunos.

3 Quando terão fim essas palavras atiradas ao vento? O que é que te move para responder assim?

4 Eu também poderia falar como vós, se estivésseis no meu lugar. Arranjaria discursos a vosso respeito e sacudiria a cabeça contra vós.

5 Eu vos encorajaria verbalmente e moveria os meus lábios sem nenhuma avareza.

6 Se falo, nem por isso se aplaca a minha dor; se calo, estará ela afastada de mim?

7 Mas Deus me extenuou, estou aniquilado. Toda a sua tropa me pegou.

8 Minha magreza tornou-se testemunho contra mim, ela depõe contra mim.

9 Sua cólera me fere e me persegue. Ele range os dentes contra mim. Meus inimigos aguçam os olhos sobre mim.

10 Abrem a boca para me devorar. Batem-me na face para me ultrajar, rebelando-se todos contra mim.

11 Deus me entrega aos perversos, joga-me nas mãos dos malvados.

12 Eu estava em paz. Ele, de repente, me esmagou. Segurou-me pela nuca e me pôs em pedaços. Tomou-me como seu alvo.

13 Suas setas voam em volta de mim. Ele rasga os meus rins sem piedade, espalhando o meu fel por terra.

14 Abre em mim brecha sobre brecha, ataca-me como um guerreiro.

15 Cosi um saco sobre minha pele e rolei minha fronte no .

16 Meu rosto está vermelho de tanto chorar e a sombra da morte estende-se sobre minhas pálpebras.

17 Entretanto, não violência em minhas mãos e minha oração é pura!

18 Ó terra, não cubras o meu sangue e que seu grito não seja sufocado pela tumba.

19 Tenho desde uma testemunha no céu, um defensor nas alturas.

20 Minha oração subiu até Deus e meus olhos choram diante dele.

21 Que ele mesmo julgue entre o homem e Deus, entre o homem e seu semelhante!

22 Pois meus anos contados se esgotam e eu entro numa vereda por onde não passarei de novo.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-