1 Kātahi a Hopa ka whakautu, ka mea:
2 "Ka maha ngā mea pēnā kua rangona nei e ahau;
he kaiwhakamārie haumaruru rawa koutou katoa.
3 E whai mutunga rānei ngā kupu tikangakore?
Nā te aha rānei koe i whakaoho ki te whakahoki kupu mai?
4 E taea anō e ahau te kōrero pēnā i a koutou;
me i pēnei tō koutou wairua me tōku wairua;
hono tonu āku kupu ki a koutou,
ka rūrū anō tōku upoko ki a koutou.
5 E whakakaha anō ia tōku māngai i a koutou,
ka ai anō hoki te whakamārie a ōku ngutu hei pēhi i tō koutou mamae.
6 "Ahakoa kōrero ahau, kāhore tōku pōuri e iti iho;
ki te mutu tāku, ko tēhea wāhi o tōku mamae ka tāharahara iho?
7 Ināianei anō kua meinga ahau e ia kia ruha;
mōtī iho i a koe tōku whakaminenga katoa.
8 Nā, kua mau kita koe ki ahau,
hei kaiwhakaatu i tōku hē;
e whakatika ana mai hoki tōku hīrokitanga ki ahau,
hei whakapuaki i tōku hē.
9 Haehaea ana ahau e ia i a ia e riri ana, e tūkino ana ia i ahau;
pakiri ana ōna niho ki ahau;
e whakakoi mai ana tōku hoariri i ōna kanohi ki ahau.
10 Hāmama mai ana ō rātou māngai ki ahau;
whakahāwea mai ana, kei te papaki rātou i tōku pāpāringa;
huihui ana rātou kia kotahi hei whawhai ki ahau.
11 Kua tukua ahau e te Atua ki te hunga hē,
whakarērea pūtia ana ahau ki ngā ringa o te hunga kino.
12 Hūmārie ana tāku noho, heoi kua wāwāhi ia i ahau;
kua mau ia ki tōku kakī, tātātia ake ahau kia pakaru rikiriki;
whakatūria ana ahau e ia hei kōperenga pere māna.
13 Karapotia ana ahau e āna kaikōpere,
motumotuhia ana e ia ōku whatumanawa, kāhore hoki e tohungia;
ringihia ana e ia tōku au ki te whenua.
14 He mea wāwāhi ahau nāna, he wāhanga, he wāhanga;
ānō he tangata kaha ia e rere mai ana ki runga ki ahau.
15 "Tuituia ana e ahau he kākahu taratara mō tōku kiri,
whakaititia iho e ahau tōku haona ki te puehu.
16 Paruparu noa iho tōku mata i te tangihanga,
kei runga i ōku kamo te ātārangi o te mate;
17 ahakoa kāhore he tutū i ōku ringa,
ā, he mā tāku īnoi.
18 "Kaua, e te whenua, e hīpokina ōku toto,
kei whai wāhi tānga anō hoki tāku karanga.
19 Kei te rangi nei anō ināianei te kaiwhakaatu o tāku,
kei te wāhi i runga tōku kaititiro.
20 E tāwai mai ana ōku hoa ki ahau,
māturuturu tonu ia ngā roimata o tōku kanohi ki te Atua.
21 Kia tohe koa ia i tō te tangata tika ki te Atua,
i tō te tama hoki a te tangata ki tōna hoa!
22 "Kia taka mai hoki ngā tau torutoru nei,
ka haere ahau i te ara e kore ai ahau e hoki mai anō."
1 Jó respondeu então nestes termos:
2 "Já ouvi muitas vezes discursos semelhantes, sois todos uns consoladores importunos.
3 Quando terão fim essas palavras atiradas ao vento? O que é que te move para responder assim?
4 Eu também poderia falar como vós, se estivésseis no meu lugar. Arranjaria discursos a vosso respeito e sacudiria a cabeça contra vós.
5 Eu vos encorajaria verbalmente e moveria os meus lábios sem nenhuma avareza.
6 Se falo, nem por isso se aplaca a minha dor; se calo, estará ela afastada de mim?
7 Mas Deus me extenuou, estou aniquilado. Toda a sua tropa me pegou.
8 Minha magreza tornou-se testemunho contra mim, ela depõe contra mim.
9 Sua cólera me fere e me persegue. Ele range os dentes contra mim. Meus inimigos aguçam os olhos sobre mim.
10 Abrem a boca para me devorar. Batem-me na face para me ultrajar, rebelando-se todos contra mim.
11 Deus me entrega aos perversos, joga-me nas mãos dos malvados.
12 Eu estava em paz. Ele, de repente, me esmagou. Segurou-me pela nuca e me pôs em pedaços. Tomou-me como seu alvo.
13 Suas setas voam em volta de mim. Ele rasga os meus rins sem piedade, espalhando o meu fel por terra.
14 Abre em mim brecha sobre brecha, ataca-me como um guerreiro.
15 Cosi um saco sobre minha pele e rolei minha fronte no pó.
16 Meu rosto está vermelho de tanto chorar e a sombra da morte estende-se sobre minhas pálpebras.
17 Entretanto, não há violência em minhas mãos e minha oração é pura!
18 Ó terra, não cubras o meu sangue e que seu grito não seja sufocado pela tumba.
19 Tenho desde já uma testemunha no céu, um defensor nas alturas.
20 Minha oração subiu até Deus e meus olhos choram diante dele.
21 Que ele mesmo julgue entre o homem e Deus, entre o homem e seu semelhante!
22 Pois meus anos contados se esgotam e eu entro numa vereda por onde não passarei de novo.