1 Heoi, mutu ake te whakahoki kupu a ēnei tāngata tokotoru ki a Hopa, nō te mea he tika ia ki tōna nei whakaaro. 2 Nā, kua mura te riri o Erihu tama a Parakere Puti, nō te whānau i a Rame. Mura ana tōna riri ki a Hopa, nō te mea ki tāna tika rawa ia i te Atua. 3 I mura anō tōna riri ki ōna hoa tokotoru, nō te mea kīhai i kitea e rātou he kupu hei whakahokinga atu, heoi kei te whakahē anō rātou i a Hopa. 4 Nā, i tatari a Erihu kia kōrero ia ki a Hopa, nō te mea he kaumātua ake rātou i a ia. 5 Ā, nō te kitenga o Erihu kāhore he kupu i ngā māngai o aua tāngata tokotoru hei whakahokinga atu, mura ana tōna riri.
6 Nā, ka oho a Erihu tama a Parakere Puti, ka mea:
"He taitamariki ahau, ko koutou ia he koroheke rawa;
koia ahau i hopohopo ai,
i wehi ai ki te whakaatu
i tōku whakaaro ki a koutou.
7 I mea ahau, ‘Mā ngā rā te kōrero,
mā ngā tau kua maha e whakaatu te whakaaro nui.’
8 Otiia, he wairua anō tō te tangata,
nā te manawa anō o te Kaha Rawa rātou i whai mahara ai.
9 Ko ngā tāngata nunui, kāhore ō rātou whakaaro nui,
ko ngā kaumātua, kāhore e mātau ki te whakawā.
10 Koia ahau i mea ai, ‘Whakarongo ki ahau;
ka whakakite hoki ahau i tōku whakaaro.’
11 "Nanā, i tatari ahau ki ā koutou kupu;
i whai taringa atu ki ō koutou whakaaro mōhio
i a koutou e rapu kupu ana.
12 Nanā, mahara tonu atu ahau ki a koutou,
ā, kīhai tētahi o koutou i whakaatu i te hē o Hopa,
i whakahoki kupu rānei ki āna kōrero.
13 Kei mea koutou, ‘Kua kitea e mātou te mōhio,
nā te Atua ia i turaki, ehara i te tangata.’
14 Nā, kīhai āna kupu i anga mai ki ahau;
e kore anō tāna e utua e ahau ki ā koutou kupu.
15 "Pōrahurahu kau ana rātou, kore ake ā rātou kupu whakahoki;
mutu ake ā rātou kōrero.
16 Kia tatari ahau, nō te mea kāhore rātou e kōrero,
nō te mea e tū kau ana rātou, kāhore e whakahoki atu?
17 Me kōrero atu hoki e ahau āku kupu,
māku anō e whakaatu tōku whakaaro.
18 Kī tonu hoki ahau i te kōrero;
e akiakina ana ahau e te wairua i roto i ahau.
19 Nanā, ko tōku kōpū rite tonu ki te wāina kāhore nei ōna putanga;
ki te ipu hou e tata ana ia te pakaru.
20 Me kōrero ahau, kia tā ai tōku manawa;
ka puaki tōku māngai, ka whakahoki kupu ahau.
21 Nā, kaua ahau e whakapai ki te kanohi tangata;
e kore hoki ahau e hoatu ingoa whakapaipai ki te tangata.
22 Kāhore hoki ahau e mōhio ki te whakapati –
pēnei kua riro wawe ahau i tōku Kaihanga."
1 Como Jó persistisse em conside-rar-se como um justo, estes três homens desistiram de lhe responder.
2 Então, se inflamou a cólera de Eliú, filho de Baraquel, de Buz, da família de Ram. Sua cólera inflamou-se contra Jó, por este pretender justificar-se perante Deus.
3 Inflamou-se também contra seus três amigos, por não terem achado resposta conveniente, dando assim culpa a Deus.
4 Como fossem mais velhos do que ele, Eliú esperou enquanto falavam com Jó.
5 Mas, quando viu que não tinham mais nada para responder, encolerizou-se.
6 Então Eliú, filho de Baraquel, de Buz, tomou a palavra nestes termos: "Sou jovem em anos, e vós sois anciãos, por isso minha timidez me impediu de manifestar-vos o meu saber.
7 Dizia comigo: ‘A idade vai falar, os muitos anos farão conhecer a sabedoria’.
8 Mas é o espírito de Deus no homem, e um sopro do Todo-poderoso que dá a inteligência.
9 Não são os mais velhos que são sábios, nem os anciãos que discernem o que é justo.
10 Por isso, é que digo: ‘Escutai-me, vou mostrar-vos o que sei’.
11 Esperei enquanto faláveis, prestei atenção em vossos raciocínios. Enquanto discutíeis,
12 segui-vos atentamente. Mas ninguém refutou a Jó, nem respondeu aos seus argumentos.
13 E não digais: ‘Encontramos a sabedoria; foi Deus e não um homem quem nos instrui’.
14 Não foi a mim que dirigiu seus discursos, mas encontrarei outras respostas diferentes das vossas.
15 Ei-los calados, já não dizem mais nada; faltam-lhes as palavras.
16 Esperei que se calassem e cessassem de responder.
17 É a minha vez de responder e vou também mostrar o que sei.
18 Pois estou cheio de palavras, o espírito que está em meu peito me oprime.
19 Meu peito é como vinho arrolhado, como um barril pronto para estourar.
20 Tenho de falar, isso me aliviará. Abrirei meus lábios para responder.
21 Não farei acepção de ninguém, nem adularei este ou aquele.
22 Pois não sei bajular, do contrário, meu Criador logo me levaria.