Pular para o conteúdo
Publicidade

Gênesis 31

MRI2012

Jacó volta para a terra de seus pais

1 Jacó, entretanto, ouviu as palavras dos filhos de Labão, que diziam: Levou Jacó tudo o que era de nosso pai; e do que era de nosso pai adquiriu ele todas estas riquezas. 2 Viu Jacó o rosto de Labão, e eis que lhe não era favorável como dantes. 3 Disse também Jeová a Jacó: Volta para a terra de teus pais e para a tua parentela; e Gn 28.15eu serei contigo. 4 Jacó mandou chamar a Raquel e a Lia para o campo, para o seu rebanho, 5 e lhes disse: Eu estou vendo que o rosto de vosso pai não me é favorável como dantes; porém Gn 31.29,42,53;Gn 28.13,15o Deus de meu pai tem estado comigo. 6 Vós mesmas sabeis que, com todas as minhas forças, tenho servido a vosso pai. 7 Mas vosso pai me Gn 29.25tem enganado e Gn 31.41mudado dez vezes o meu salário; porém, Gn 31.29Deus não lhe permitiu que me fizesse dano algum. 8 Se ele dizia assim: Os salpicados serão o teu salário, paria salpicados o rebanho todo; e, se ele dizia assim: Os listrados serão o teu salário, paria listrados o rebanho todo. 9 De sorte que Deus tem tirado o gado de vosso pai e mo tem dado a mim. 10 Pois sucedeu que, ao tempo em que o rebanho concebia, levantei os olhos e vi em sonhos que os bodes que cobriam o rebanho eram listrados, salpicados e malhados. 11 Disse-me Gn 31.13;Gn 16.7-11;22.11,15o Anjo de Deus no sonho: Jacó. Eu respondi: Eis-me aqui. 12 Prosseguiu o Anjo: Levanta os olhos e que todos os bodes que cobrem o rebanho são listrados, salpicados e malhados; pois tenho visto tudo o que Labão te está fazendo. 13 Eu sou Gn 28.13o Deus de Betel, onde Gn 28.18,20ungiste uma coluna, onde me fizeste um voto; levanta-te, pois, sai-te desta terra e Gn 28.15volta para a terra de tua parentela. 14 Responderam-lhe Raquel e Lia: ainda para nós parte ou herança na casa de nosso pai? 15 Não somos tidas por ele como estrangeiras? Gn 29.20,23,27Pois nos vendeu e também consumiu por inteiro o nosso preço. 16 Porque todas as riquezas que Deus tirou de nosso pai são nossas e de nossos filhos; agora, pois, faze tudo o que Deus te mandou.

17 Levantou-se Jacó e fez montar sobre os camelos a seus filhos e a suas mulheres; 18 e levou todo o seu gado e toda a sua fazenda que havia adquirido, o gado que possuía, que havia adquirido em Padã-Arã, Gn 35.27-29para ir ter com Isaque, seu pai, à terra de Canaã. 19 Labão tinha ido tosquiar as suas ovelhas, e Raquel furtou os Gn 31.30,34;Jz 17.5;1Sm 19.13;Os 3.4terafins que pertenciam a seu pai. 20 Jacó iludiu a Labão, o arameu, porque não lhe fez saber que fugia. 21 Assim, fugiu com tudo o que era seu; levantando-se, passou o rio e pôs o seu rosto para a montanha de Gn 37.25Gileade.

Labão segue atrás de Jacó

22 Foi Labão avisado, ao terceiro dia, que Jacó havia fugido. 23 Então, tendo tomado consigo seus irmãos, seguiu atrás de Jacó jornada de sete dias; e alcançou-o na montanha de Gileade. 24 Gn 31.29Veio Deus a Labão, o arameu, em Gn 31.11;Gn 20.3,6sonhos, de noite, e disse-lhe: Gn 31.7,29Guarda-te, não fales com Jacó nem bem nem mal. 25 Alcançou, pois, Labão a Jacó. Ora, este tinha armado a sua tenda no monte; e armou Labão com seus irmãos a sua na montanha de Gileade. 26 Disse Labão a Jacó: Que fizeste, que me iludiste e levaste minhas filhas como cativas da espada? 27 Por que razão fugiste ocultamente, me iludiste e não me fizeste saber, para que eu te despedisse com alegria e com cânticos, ao som de Êx 15.20tambores e de Gn 4.21harpas? 28 Por que não me deixaste Gn 31.55beijar a meus filhos e a minhas filhas? Agora, te portaste como um néscio. 29 Está no poder da minha mão fazer-vos o mal; porém, Gn 31.5,42,53o Deus de vosso pai falou-me ontem à noite, dizendo: Gn 31.24Guarda-te, não fales com Jacó nem bem nem mal. 30 Agora que partiste, porquanto tiveste saudades da casa de teu pai, por que me furtaste os meus Gn 31.19deuses? 31 Respondeu-lhe Jacó: Porque tive medo; pois disse: Para que não suceda que me tires por força tuas filhas. 32 Não viverá aquele Gn 44.9com quem achares os teus deuses; na presença de nossos irmãos, o que é teu do que está comigo e leva-o contigo. Pois Jacó não sabia que Raquel os tinha furtado.

33 Labão entrou na tenda de Jacó, de Lia e das duas escravas, porém não os achou. Tendo saído da tenda de Lia, entrou na de Raquel. 34 Ora, Raquel tinha tomado os terafins, e os havia metido na albarda do camelo, e se assentara em cima deles. Apalpou Labão toda a tenda, porém não os achou. 35 Então, ela disse a seu pai: Não te agastes, meu senhor, por eu não me poder levantar na tua presença; pois me acho com a indisposição das mulheres. E ele procurou; contudo, não achou os terafins.

36 Então, se irou Jacó e altercou com Labão; e disse-lhe: Qual é a minha transgressão? Qual é o meu pecado, que tão furiosamente me tens perseguido? 37 Havendo apalpado todos os meus móveis, que achaste de todos os móveis de tua casa? Põe-nos aqui diante de meus irmãos e de teus irmãos, para que sejam eles juízes entre ambos nós. 38 Estes vinte anos eu estive contigo; as tuas ovelhas e as tuas cabras não perderam as crias, e não comi os carneiros do teu rebanho. 39 Não te trouxe eu o que havia sido despedaçado; eu sofri o dano; da minha mão o requerias, quer fosse furtado de dia, quer de noite. 40 Assim andava eu; de dia me consumia o calor, e, de noite, a geada; e o sono me fugia dos olhos. 41 Tenho estado, agora, vinte e um anos em tua casa; quatorze anos Gn 29.27,30te servi por tuas duas filhas e seis, por teu rebanho; Gn 31.7dez vezes me mudaste o salário. 42 Se Gn 31.5,29,53o Deus de meu pai, o Deus de Abraão e o Temor de Isaque, não tivesse estado por mim, certamente tu me terias mandado embora sem coisa nenhuma. Gn 29.32Deus viu a minha aflição e o trabalho das minhas mãos e Gn 31.24,29repreendeu-te ontem à noite.

A aliança entre Jacó e Labão

43 Respondeu-lhe Labão: As filhas são minhas filhas, os filhos são meus filhos, Gn 31.1os rebanhos são meus rebanhos, e tudo o que vês é meu; e que posso fazer, hoje, a estas minhas filhas ou aos filhos que elas deram à luz? 44 Vem tu, pois, e Gn 21.27,32façamos uma aliança, eu e tu; e que ela sirva de testemunha entre mim e ti. 45 Tomou Jacó Gn 28.18;Js 24.26-27uma pedra e a levantou por coluna. 46 E disse a seus irmãos: Ajuntai pedras. Tomaram pedras e delas fizeram um montão: ali, comeram ao lado do montão. 47 Js 22.34Chamou-lhe Labão Jegar-Saaduta, mas Jacó chamou-lhe Galeede. 48 Disse Labão: Este montão é testemunha entre mim e ti. Por isso, se lhe chamava Galeede 49 Jz 11.29e Mispa, pois disse: Vigie Jeová entre mim e ti, quando estivermos apartados um do outro. 50 Se tu maltratares a minhas filhas e tomares outras mulheres além de minhas filhas, não estando ninguém conosco, atenta que Jr 29.23;42.5Deus é testemunha entre mim e ti. 51 Disse mais Labão a Jacó: Eis este montão e esta coluna, que levantei entre mim e ti. 52 Seja este montão testemunha, e seja esta coluna testemunha de que eu para mal não passarei este montão a ti, e que tu não passarás este montão e esta coluna a mim. 53 Gn 28.13O Deus de Abraão e o Deus de Naor, o Deus do pai deles, seja juiz entre nós. Jurou Jacó Gn 31.42pelo Temor de seu pai Isaque. 54 Depois, Êx 18.1ofereceu Jacó um sacrifício na montanha e convidou a seus irmãos para comerem pão; comeram pão e passaram a noite na montanha. 55 Tendo-se levantado Labão de manhã cedo, Gn 31.28,43beijou seus filhos e suas filhas e os abençoou; e, partindo, voltou para o seu lugar.

Ka Oma atu a Hākopa i a Rāpana

1 Ā, i rongo ia i ngā kupu a ngā tama a Rāpana, e ana, "Kua riro i a Hākopa ngā mea katoa a tātou pāpā; ngā mea hoki a tātou pāpā i whiwhi ai ia ki tēnei korōria katoa." 2 Ā, ka titiro a Hākopa ki te mata o Rāpana, , kīhai i pērā ki a ia me ērā rangi ake.

3 Ā, ka mea a Ihowā ki a Hākopa, "E hoki ki te whenua o ōu mātua, ki ōu whanaunga hoki; ā, ka tata ahau ki a koe."

4 , ka tono tangata a Hākopa hei karanga i a Rahera rāua ko Rea ki tāna kāhui, ki te pārae, 5 ā, ka mea ia ki a rāua, "E kite ana ahau i te mata o kōrua pāpā, kāhore e pērā mai ki ahau me ērā rangi ake; otiia i tata mai ki ahau te Atua o tōku pāpā. 6 E mōhio ana anō kōrua, i poto katoa atu tōku kaha ki tāku mahi ki kōrua pāpā. 7 Ko kōrua pāpā ia i tinihanga ki ahau, ka tekau rawa āna whakaputanga kētanga i ōku utu; otiia kīhai ia i tukua e te Atua kia tūkino i ahau. 8 Mehemea i kōrero pēnei ia, Hei ngā mea whai tongitongi te utu mōu,, he mea tongitongi katoa ngā whānau o ngā kāhui, ā, mehemea ia i pēnei, Hei ngā mea whakahekeheke he utu mōu,, he whakahekeheke katoa ngā whānau o ngā kāhui. 9 Koia i tangohia ai e Ihowā ngā hipi a kōrua pāpā, ā, hōmai ana ki ahau.

10 ", i te i whakahapūtia ai te kāhui, ka maranga ake ōku kanohi, ā, ka kite moemoeā ahau, ko ngā toa i ekengia ai ngā kāhui, he whakahekeheke, he mea whai tongitongi, he mea kōtingotingo. 11 I kōrero moemoeā mai anō te anahera a te Atua ki ahau, E Hākopa,ā, ka mea atu ahau, Tēnei ahau.12 , ka mea mai ia, Tēnā, whakaarahia ake ōu kanohi, ka titiro ki ngā toa katoa e ekeeke ana i ngā kāhui, he whakahekeheke, he whai tongitongi, he kōtingotingo hoki; kua kite hoki ahau i ngā mea katoa i mea nei a Rāpana ki a koe. 13 Ko ahau te Atua o Pētēre, o te wāhi i whakawahi koe i te pou, i puaki ai hoki tāu kupu taurangi ki ahau. Kāti, whakatika, haere atu i tēnei whenua, hoki atu ki te whenua i whānau ai koe."

14 , ka whakahoki a Rahera rāua ko Rea, ka mea ki a ia, "Tērā atu anō ianei tētahi wāhi, tētahi taonga tupu rānei māua i roto i te whare o māua pāpā? 15 Kāhore ianei māua i te kīia e ia he wāhine noa atu? Kua hokona nei hoki māua e ia, kua pau rawa anō i a ia ā māua moni. 16 tātou nei hoki, ā tātou tamariki ngā taonga katoa i tangohia nei e te Atua i māua pāpā. , tēnā, meatia ngā mea katoa i kīia e te Atua ki a koe."

17 , ka whakatika a Hākopa, ā, whakaekea ana e ia āna tamariki me āna wāhine ki runga ki ngā kāmera; 18 ā, kāwhakina atu ana e ia āna kararehe katoa, me ōna taonga katoa i whiwhi ai ia, ngā kararehe i whiwhi ai ia, i riro hoki i a ia i Paranārama, ā, haere ana ki a Īhaka, ki tōna pāpā, ki te whenua o Kanaana.

19 , ko Rāpana kua riro ki te kutikuti i āna hipi; kātahi ka tāhaetia e Rahera ngā whakapakoko a tōna pāpā.

20 , tahuti ana a Hākopa i a Rāpana Hīriani, kīhai hoki i whakaaturia tōna omanga ki a ia. 21 , ka oma ia, me āna mea katoa; i whakatika ia, ka whiti i te awa, i ahu hoki tōna mata ki te maunga, ki Kireara.

I Whāia a Rāpana i a Hākopa

22 Ā, i te toru o ngā ka kōrerotia ki a Rāpana, kua oma a Hākopa. 23 , ka tango ia i ōna tēina hei hoa mōna, ā, ka whai i a ia, e whitu ngā ki te ara; ā, mau atu ia i a ia ki Maunga Kireara. 24 , ka puta moemoeā te Atua ki a Rāpana Hīriani i te , ka mea ki a ia, "Kia tūpato kei kōrero koe ki a Hākopa, ahakoa pai, ahakoa kino."

25 , ka mau a Hākopa i a Rāpana. tērā kua whakatūria e Hākopa tōna tēneti ki te maunga. Heoi, whakatūria ana hoki e Rāpana rātou ko ōna tēina ki Maunga Kireara. 26 , ka mea a Rāpana ki a Hākopa, "He mahi aha tāu, i tahuti mai nei koe i ahau, i kāhaki mai nei hoki i āku tamāhine, ānō he pārau te hoari? 27 He aha i hunā ai e koe tōu omanga, i tahuti mai ai i ahau? Ā, kīhai i kōrero mai ki ahau, kia tukua ai koe e ahau i runga i te hari, i ngā waiata, i te timipera, i te hāpa. 28 Kīhai anō ahau i tukua e koe kia kihi i āku tama, i āku tamāhine? He mahi pōauau tēnei mahi āu. 29 He kaha kei tōku ringa hei whakatupu kino i a koutou; otiia kua kōrero mai te Atua o koutou pāpā ki ahau inapō, kua mea mai, Kia tūpato kei kōrero atu koe, ahakoa pai, ahakoa kino, ki a Hākopa.30 , ahakoa i whakamatea e koe tōu haere, te mea i koroa e koe te whare o tōu pāpā, he aha koe i tāhae ai i ōku atua?"

31 , ka whakahoki a Hākopa, ka mea ki a Rāpana, "te mea hoki i wehi ahau; i mea hoki ahau, Kei tangohia e koe āu tamāhine i ahau.32 Ko te tangata e kitea e koe ōu atua i a ia, kaua ia e whakaorangia; tirohia iho e koe i te aroaro o ō tāua tēina ko ēhea mea āu kei ahau, ka tango atu ai māu." Kīhai hoki a Hākopa i mōhio, kua tāhaetia aua mea e Rahera.

33 , ka haere a Rāpana ki te tēneti o Hākopa, ki te tēneti hoki o Rea, ki te tēneti anō hoki o ngā pononga wāhine tokorua; ā, kīhai i kitea. Ā, ka puta atu ia i te tēneti o Rea, ā, ka tomo atu ki te tēneti o Rahera. 34 , tērā kua tīkina ngā whakapakoko e Rahera, kua whaongia ki roto ki te nohoanga kāmera, ā, nohoia iho e ia. , poto katoa te tēneti te whāwhā e Rāpana, ā, kīhai i kitea.

35 , ka mea ia ki tōna pāpā, "Kei riri mai tōku ariki mōku e kore e āhei te whakatika ake ki tōu aroaro; te mea ko te wāhine mate tēnei kei ahau." , rapu noa ia, kīhai i kitea ngā whakapakoko.

36 , ka riri a Hākopa, ka ngangare ki a Rāpana; ā, ka oho a Hākopa, ka mea ki a Rāpana, "He aha tōku hara? He aha tōku , i tākare ai koe ki te whai mai i ahau? 37 Kua whāwhākia nei e koe āku mea katoa, he aha te mea i kitea e koe o ngā mea katoa o tōu whare? Hōmai ki konei ki te aroaro o ōku tēina, o ōu tēina, rātou e whakariterite tāua whakawā.

38 "Ka rua tekau ēnei tau ōku ki a koe; kīhai i whānau whakatahe āu hipi, āu koati, kīhai anō i kainga e ahau ngā hipi toa o tāu kāhui. 39 Ko te mea i haea e ngā kīrehe mohoao kīhai i kawea e ahau ki a koe; nāku anō tēnā i whakautu; i rapu utu anō koe tēnā i tōku ringa, ahakoa te mea i tāhaetia i te awatea, te mea rānei i tāhaetia i te . 40 Ko tāku hanga tēnā: i te awatea i pau ahau i te matewai, i te i te huka; ā, tūrere ana te moe i ōku kanohi.

41 "Ka rua tekau ēnei tau ōku ki tōu whare; kotahi tekau whā ngā tau i mahi ai ahau ki a koe āu tamāhine tokorua, e ono tau hoki āu hipi; ā, ka tekau āu whakaputanga kētanga i ngā utu mōku. 42 Me i kāhore i tata mai ki ahau te Atua o tōku pāpā, te Atua o Āperahama, te wehi hoki o Īhaka, ina kua tonoa kautia mai ahau e koe. I kite mai te Atua i tōku tūkinotanga, i te mahi hoki a ōku ringa, i rīria ai koe e ia inapō."

Te Kawenata i waenga i a Rāpana rāua ko Hākopa

43 , ko te whakahokinga a Rāpana, ko te meatanga ki a Hākopa, "He tamāhine nāku ēnei tamāhine, he tamariki anō nāku ēnei tamariki, he kāhui anō hoki nāku ēnei kāhui, ā, ko ngā mea katoa e kite nei koe, nāku. Ā, he aha tāku e mea ai ākuanei ki ēnei tamāhine āku, ki a rāua tamariki rānei i whānau nei i a rāua? 44 , tēnā, haere mai, kia whakarite kawenata tāua, a koe me ahau; ā, ka waiho hei kaiwhakaatu ki a tāua."

45 , ka tīkina tētahi kōhatu e Hākopa, ā, whakaarahia ake e ia hei pou. 46 Ā, ka mea a Hākopa ki ōna tēina, "Kohia mai he kōhatu." , ka tīkina atu e rātou ētahi kōhatu, ka hangā he pūranga. Ā, kai ana rātou ki reira ki runga ki te pūranga. 47 Ā, huaina iho taua mea e Rāpana ko Iekarahaharuta; Hākopa ia i hua ko Kareere.

48 , ka mea a Rāpana, "Hei kaiwhakaatu tēnei pūranga i tēnei ki a tāua." reira i huaina ai tōna ingoa ko Kareere; 49 ko Mihipa hoki; i mea hoki ia, "Ihowā e titiro mai ki a tāua, ina matara atu tāua i a tāua. 50 Ki te tūkino koe i āku tamāhine, ki te tango rānei i ētahi wāhine atu i āku tamāhine, kāhore he tangata i a tāua; kia mahara, hei kaititiro te Atua ki ahau, ki a koe."

51 I mea anō a Rāpana ki a Hākopa, "Titiro ki tēnei pūranga, ā, titiro hoki ki tēnei pou i waiho iho nei e ahau i waenganui i a tāua. 52 Hei kaiwhakaatu tēnei pūranga, hei kaiwhakaatu anō hoki tēnei pou, mōku kei haere ki tua atu o tēnei pūranga ki a koe, mōu hoki kei haere ake ki ahau ki tua o tēnei pūranga, o tēnei pou hoki, te kino. 53 te Atua o Āperahama, te Atua hoki o Nahora, te Atua o rāua pāpā, e whakarite tāua whakawā."

, ka oatitia e Hākopa te wehi o tōna pāpā, o Īhaka. 54 , patua ana e Hākopa he patunga tapu ki runga ki te maunga, ā, karangatia ana e ia ōna tēina ki te kai taro. , ka kai taro rātou, ā, ka moe ki te maunga.

55 Ā, ka maranga wawe a Rāpana i te ata, ka kihi i āna tama, i āna tamāhine, ka manaaki hoki i a rātou; , haere ana a Rāpana, hoki ana ki tōna wāhi.

Veja também