1 "Kua hōhā tōku wairua ki tōku ora;
ka tukua e ahau tāku tangi kia rere ana;
ka kōrero ahau i te kikiwatanga o tōku ngākau.
2 Ka mea ahau ki te Atua, Kaua ahau e whakahēngia;
whakakitea ki ahau te take i totohe ai koe ki ahau.
3 He mea pai rānei ki a koe kia tūkino koe,
kia whakahāwea ki te mahi a ōu ringa,
ā, kia whiti tōu mārama ki te whakaaro o te hunga kino?
4 He kanohi kikokiko rānei ōu?
He pēnei rānei tāu titiro me tā te tangata titiro?
5 He rite rānei ōu rā ki ō te tangata rā?
He rite rānei ōu tāu ki ō te tangata rā?
6 I uiuia ai e koe tōku kino, i rapua ai e koe tōku hara?
7 Ahakoa e mōhio ana anō koe ehara ahau i te mea hē,
kāhore anō tētahi hei whakaora i roto i tōu ringa?
8 "Nā ōu ringa ahau i mahi, i hanga, he mea hono mārie i tētahi taha, i tētahi taha;
otiia, e whakangaromia ana ahau e koe.
9 Kia mahara rā, nāu ahau i hanga, ānō he paru;
tērā rānei koe e whakahoki anō i ahau ki te puehu?
10 He teka ianei he mea riringi ahau nāu ānō he waiū,
meinga ana ahau e koe kia tetepe ānō he tīhi?
11 Nāu ahau i whakakākahu ki te kiri, ki te kikokiko,
ā, nāu anō ahau i hohou ki te wheua, ki te uaua.
12 Whakawhiwhia ana ahau e koe ki te ora, ki te atawhai,
ā, he tirotirohanga mai nāu i mau ai tōku wairua.
13 "Heoi, hunā ana anō ēnei mea e koe i roto i tōu ngākau;
e mōhio ana hoki ahau kei a koe anō tēnei.
14 Ki te hara ahau, ka mātauria e koe;
e kore anō koe e whakakāhore ki tōku hē.
15 Ki te hē ahau, auē tōku mate!
Ki te tika ahau, e kore tonu e ara tōku māhunga;
he kī hoki nōku i te whakamā me te titiro iho ki tōku mate.
16 Ā, ki te whakarewa ake tōku māhunga i a ia,
ka whāia ahau e koe ānō he raiona;
ā, ka whakakite anō koe i a koe, i tōu mīharo, ki ahau.
17 E whakahoutia ana e koe āu kaiwhakaatu i ōku hē,
e whakanuia ana hoki e koe tōu riri ki ahau;
ko ngā putanga kētanga, ko te whawhai hei pēhi i ahau.
18 "He aha rā ahau i whakaputaina mai ai e koe i roto i te kōpū?
Te hemo noa atu ai ahau, ā, kīhai tētahi kanohi i kite i ahau.
19 Pēnei kua rite ahau, ānō kua kāhore noa iho;
kua mauria atu ahau i te kōpū ki te urupā.
20 He teka rānei he torutoru ōku rā?
Kāti rā, waiho ake koa ahau, kia āhua mākoha ana i tēnei wā iti,
21 keiwhā haere ahau ki te wāhi e kore nei ahau e hoki mai,
ki te whenua o te pōuri, o te ātārangi o te mate;
22 ki te whenua o te pōuri kerekere, o te tino o te pōuri;
he whenua nō te ātārangi o te mate, kāhore nei ō reira tikanga,
ā, ko tōna mārama, koia anō te pōuri."
1 Job 7:11, 16. Jag är trött på livet,
jag vill släppa fram
min klagan,
jag talar i min själs bitterhet.
2 Jag vill säga till Gud:
Fördöm mig inte.
Låt mig veta varför du anklagar mig.
3 Gläds du åt att förtrycka,
att förkasta dina händers verk
och låta ditt ljus skina
över de gudlösas rådslag?
4 1 Sam 16:7, Job 28:24, 34:21. Har du ögon som en varelse av kött,
ser du så som människor ser?
5 Är dina dagar
som en människas dagar,
dina år som en mans levnadstid?
6 Du letar ju efter min skuld
och söker min synd,
7 du som vet att jag är oskyldig
och att ingen kan rädda ur din hand.
8 Ps 119:73, 139:13f. Dina händer har format mig
och gjort varje del av mig,
och ändå vill du fördärva mig!
9 1 Mos 2:7, 3:19, 23, Ps 103:14. Tänk på hur du formade mig
som lera,
och nu låter du mig bli stoft igen!
10 Du hällde ut mig som mjölk
och lät mig stelna som ost.
11 Du klädde mig med hud och kött
och vävde mig samman
av ben och senor.
12 Job 33:4, Apg 17:28. Liv och nåd gav du mig,
din omsorg bevarade min ande.
13 Men detta gömde du i ditt hjärta
– jag vet att du tänkte så –
14 att om jag syndade,
skulle du vakta på mig
och inte lämna min skuld ostraffad.
15 Ve mig om jag är skyldig!
Men är jag oskyldig
kan jag ändå inte lyfta mitt huvud,
för jag fylls av skam
och ser mitt lidande.
16 Jes 38:13. Och höjde jag huvudet
skulle du jaga mig som ett lejon
och åter visa din förunderliga
makt mot mig.
17 Du skulle föra fram
nya vittnen mot mig
och låta mig känna
din vrede mer och mer,
du skulle sända här efter här
mot mig.
18 Job 3:3, 11, Jer 20:14. Varför tog du mig ut ur moderlivet?
Om jag ändå hade dött
innan något öga såg mig!
19 Om jag ändå aldrig varit till,
utan förts från moderlivet
till graven!
20 Job 14:1, Ps 39:14. Min tid är kort.
Låt mig vara, lämna mig i fred
så att jag får en stund av glädje
21 innan jag går bort
för att aldrig komma tillbaka,
till mörkrets
och dödsskuggans land,
22 till ett land med dunkel
som djupaste natt,
till dödsskugga och förvirring
där ljuset är som djupaste natt.