Ki te tino kaiwhakatangi: Ionata Ēreme Rehokime. Nā Rāwiri. He Mikitama, i a ia ka mau i ngā Pirihitini ki Kāta.
1 Tohungia ahau e te Atua, ka horomia hoki ahau e te tangata;
e tūkino ana ia ki ahau i te rā roa nei,
i a ia e ngangare tonu nei.
2 E whai ana ōku hoariri i te rā roa nei, kia horomia ahau;
he tokomaha nei hoki e whakahī ana,
e whawhai mai ana ki ahau.
3 Ka whakawhirinaki ahau ki a koe
i te wā e mataku ai ahau.
4 Mā te Atua ahau ka whakamoemiti ki tāna kupu;
e whakawhirinaki ana ahau ki te Atua, e kore ahau e wehi.
He aha tā te kikokiko e mea ai ki ahau?
5 E whakariroia kētia ana e rātou āku kupu i ngā rā katoa;
heoi anō tā rātou e whakaaro ai ko te kino mōku.
6 E huihui ana rātou, e piri ana;
e titiro matatau ana ki ōku hīkoinga,
i a rātou e whanga nei ki tōku wairua.
7 Mā te hē koia rātou ka mawhiti ai?
Kia riri koe, e te Atua, whakatakā iho hoki ngā iwi.
8 E taua ana e koe ōku kōpikopikotanga;
rongoātia ōku roimata ki roto ki tāu ipu;
kāhore ianei i tāu pukapuka?
9 I te rā e karanga ai ahau ka hoki whakamuri ōku hoariri;
e mātau ana ahau ki tēnei, kei ahau hoki te Atua.
10 Mā te Atua ahau ka whakamoemiti ai ki tāna kupu;
mā Ihowā ahau ka whakamoemiti ai ki tāna kupu.
11 E whakawhirinaki ana ahau ki te Atua; e kore ahau e wehi.
He aha tā te tangata e mea ai ki ahau?
12 Kei ahau ngā kupu taurangi ki a koe, e te Atua;
me tuku e ahau ngā whakamoemiti ki a koe.
13 Nāu hoki tōku wairua i whakaora kei mate;
e kore ianei koe e whakaū i ōku waewae kei paheke,
kia haere ai ahau i te aroaro o te Atua
i roto i te mārama o te hunga ora.
1 Ao mestre de canto. "Não destruas". Cântico de Davi, quando fugiu para a caverna, perseguido por Saul.
2 Tende piedade de mim, ó Deus, tende piedade de mim, porque a minha alma em vós procura o seu refúgio. Abrigo-me à sombra de vossas asas, até que a tormenta passe.
3 Clamo ao Deus Altíssimo, ao Deus que me cumula de benefícios.
4 Mande ele do céu auxílio que me salve, cubra de confusão meus perseguidores; envie-me Deus a sua graça e fidelidade.
5 Estou no meio de leões, que devoram os homens com avidez. Seus dentes são como lanças e flechas, suas línguas como espadas afiadas.
6 Elevai-vos, ó Deus, no mais alto do céu, e sobre toda a terra brilhe a vossa glória.
7 Ante meus pés armaram rede; fizeram-me perder a coragem; cavaram uma fossa diante de mim; caiam nela eles mesmos.
8 Meu coração está firme, ó Deus, meu coração está firme; vou cantar e salmodiar.
9 Desperta-te, ó minha alma; despertai, harpa e cítara! Quero acordar a aurora.
10 Entre os povos, Senhor, vos louvarei; eu vos salmodiarei entre as nações,
11 porque aos céus se eleva a vossa misericórdia, e até as nuvens a vossa fidelidade.
12 Elevai-vos, ó Deus, nas alturas do céu, e brilhe a vossa glória sobre a terra inteira.