Ki te tino kaiwhakatangi: Aratakiti. He Mikitama nā Rāwiri, i a Haora i tono tāngata hei tiaki mō te whare, hei whakamate mōna.
1 Whakaorangia ahau, e tōku Atua, i ōku hoariri;
whakateiteitia ake ahau i te hunga e whakatika ana ki ahau.
2 Whakaorangia ahau i ngā kaimahi i te kino;
kia ora ahau i te hunga toto.
3 Kei te whanga nei hoki rātou mō tōku wairua;
e whakamine ana te hunga kaha ki te whawhai ki ahau;
kāhore nei ōku tutū, kāhore ōku hara, e Ihowā.
4 Hore ōku kino, oma ana rātou, kei te takatū;
e ara hei āwhina mōku, titiro mai hoki.
5 Āe rā, maranga, e Ihowā, e te Atua o ngā mano, e te Atua o Īharaira,
tirohia iho ngā tauiwi katoa:
kaua e tohungia tētahi o te hunga kino, e poka kē nei. Hera
6 Ka hoki mai rātou i te ahiahi, kei te tau,
ānō he kurī, taiāwhiotia ana e rātou te pā.
7 Nanā, kei te kūpā ō rātou māngai,
he hoari kei ō rātou ngutu;
ki tā rātou, "Ko wai e rongo?"
8 Ko tāu ia, e Ihowā, he kata ki a rātou;
hei tāwainga māu ngā tauiwi katoa.
9 E tōku kaha, ka tatari ahau ki a koe;
ko te Atua hoki tōku pā.
10 Kei mua i ahau tōku Atua aroha;
mā te Atua ahau ka kite i tāku i hiahia ai ki ōku hoariri.
11 Kaua rātou e whakamatea, kei wareware tōku iwi;
kia whakamararatia rātou e tōu kaha; whakatakā iho rātou,
e te Ariki, e tō mātou whakangungu rākau.
12 Mō te hara o tō rātou māngai,
mō ngā kupu a ō rātou ngutu,
hopukia rātou i runga i tō rātou whakakake,
mō tā rātou kōrero, he kanga, he teka.
13 Whakamōtītia i runga i te riri,
kia kāhore ai rātou;
ā, kia mātau rātou ko te Atua te Kāwana o Hākopa
puta noa ki ngā pito o te whenua. Hera
14 I te ahiahi tukua rātou kia hoki,
tukua rātou kia tau, ānō he kurī,
kia taiāwhio rātou i te pā.
15 Ka kōpikopiko noa rātou ki te rapu kai,
ā, ka tauwhanga i te pō roa ina kore rātou e mākona.
16 Ko ahau ia, ka waiatatia e ahau tōu kaha;
āe, i te ata ka hāmamatia e ahau tāu mahi tohu.
Ko koe hoki tōku pā,
tōku piringa i te rā o tōku pōuri.
17 Ka hīmene ahau ki a koe, e tōku kaha;
ko te Atua nei hoki tōku pā,
tōku Atua aroha.
1 Ao mestre de canto. Conforme: "A lei é como o lírio". Poema didático de Davi,
2 quando guerreou contra os sírios da Mesopotâmia e os sírios de Soba e quando Joab, voltando, derrotou doze mil edomitas no Vale do Sal.
3 Ó Deus, vós nos rejeitastes, rompestes nossas fileiras, estais irado; restabelecei-nos.
4 Fizestes nossa terra tremer e a fendestes; reparai suas brechas, pois ela vacila.
5 Impusestes duras provas ao vosso povo, fizestes-nos sorver um vinho atordoante.
6 Mas aos que vos temem destes um estandarte, a fim de que das flechas escapassem.
7 Para que vossos amigos fiquem livres, ajudai-nos com vossa destra, ouvi-nos.
8 Deus falou no seu santuário: "Triunfarei, repartindo Siquém; medirei com o cordel o vale de Sucot.
9 Minha é a terra de Galaad, minha a de Manassés; Efraim é o elmo de minha cabeça; Judá, o meu cetro;
10 Moab é a bacia em que me lavo; sobre Edom atirarei minhas sandálias, cantarei vitória sobre a Filisteia".
11 Quem me conduzirá à cidade fortificada? Quem me levará até Edom?
12 Quem, senão vós, ó Deus, que nos repelistes e já não saís à frente de nossas forças?
13 Dai-nos auxílio contra o inimigo, porque é vão qualquer socorro humano.
14 Com o auxílio de Deus faremos proezas: ele abaterá nossos inimigos.