Te Kupu Tūturu i a Īharaira
1 "Whakarongoa i tōku aroaro, e ngā motu;
ā, kia puta hou mai he kaha mō ngā iwi;
me neke mai rātou, ā, me kōrero rātou;
tātou tahi me whakatata ki te whakawā.
2 "Nā wai i whakaara ake tētahi i te rāwhiti,
i karangatia e ia i runga i te tika ki tōna waewae?
Hōmai ana e ia ngā iwi ki tōna aroaro,
meinga ana ia e ia hei rangatira mō ngā kīngi;
hōmai ana rātou e ia ānō he puehu ki tāna hoari,
ānō he kakau wīti e āia ana, ki tāna kōpere.
3 Whāia ana rātou e ia, haere ora atu ana ia;
āe rā, i te ara kīhai i haerea e ōna waewae.
4 Nā wai oti tēnei i mahi,
kārangaranga ai i ngā whakatupuranga mai i te tīmatanga!
Ko ahau, ko Ihowā, ko te tīmatanga,
ā, kei ngā whakamutunga, ko ahau nei."
5 I kite ngā motu, ā, wehi ana,
pairi noa iho ngā pito o te whenua,
whakatata ana, haere mai ana.
6 Uru ana rātou ki te mahi a tōna hoa, a tōna hoa,
me tā rātou kī ki tōna tuakana, ki tōna teina, "Kia māia!"
7 Nā, kei te whakatenatena te kāmura i te kaitahu kōura,
te kaiwhakamāeneene ki te hama,
i te tangata e patu ana ki te paepae,
ko tāna kupu mō te whakapiringa, "Kei te pai";
nā, whakaūkia ana e ia ki te whao, tē taea te whakanekeneke.
8 "Ko koe, e Īharaira, ko tāku pononga, ko Hākopa,
ko tāku i whiriwhiri ai,
ko te uri o tāku i aroha ai, o Āperahama;
9 ko tāku anō i tango mai ai i ngā pito o te whenua;
he mea karanga nei hoki koe nāku i roto i ōna tōpito;
ko tāku kupu hoki ki a koe, ‘Ko koe tāku pononga;
he mea whiriwhiri koe nāku, kāhore koe e makā atu e ahau.’
10 Kaua e wehi; kei a koe nei hoki ahau;
kaua anō e tirotiro; ko ahau nei hoki tōu Atua.
Māku koe e whakakaha, āe rā, māku koe e āwhina,
ka tautokona ake anō koe e te ringa matau o tōku tika.
11 "Nanā, ka whakamā, ka numinumi kau
te hunga katoa e riri ana ki a koe;
ka rite ki te kāhore;
ka ngaro te hunga e ngangare ana ki a koe.
12 Ka rapua rātou, ōu hoariri, e koe,
ā, e kore e kitea;
ko te hunga i whawhai ki a koe,
ka rite ki te kāhore, ki te mōtī noa iho.
13 Nō te mea ko ahau, ko Ihowā, ko tōu Atua,
kei te pupuri i tōu matau,
kei te mea ki a koe, ‘Kaua e wehi;
ko ahau hei whakauru mōu.’
14 Kaua e wehi, e te kutukutu, e Hākopa,
e ngā tāngata o Īharaira;
māku koe e āwhina, e ai tā Ihowā,
tā tōu kaihoko," tā te Mea Tapu o Īharaira.
15 "Nanā, kua meinga koe e ahau hei patu wīti,
koi tonu, hou tonu, he whai niho;
ka patua e koe ngā maunga, ā, ngotangota noa;
ko ngā pukepuke, ka meinga e koe kia rite ki te pāpapa.
16 Rererere ana rātou i a koe, kāhakina tonutia atu e te hau,
tītaritaria ake rātou e te paroro.
Ko koe ia ka hari ki a Ihowā,
ka whakamanamana, ki te Mea Tapu o Īharaira.
17 "E rapu ana ngā ware, ngā rawakore i te wai,
ā, kāhore kau,
hē ake ō rātou arero i te matewai;
ka rongo ahau, a Ihowā, ki tā rātou;
e kore ahau, te Atua o Īharaira, e whakarere i a rātou.
18 Ka whakapuaretia e ahau he awa ki ngā wāhi tiketike,
he puna wai i waenganui i ngā raorao;
ka meinga e ahau te koraha hei hārotoroto wai,
te whenua maroke hei pupūtanga wai.
19 Ka whakatōkia e ahau te koraha ki te hīta,
ki te kōwhai, ki te ramarama, ki te rākau hinu;
ka tū i ahau te kauri ki te tītōhea,
te rimu, rātou tahi anō ko te ake;
20 kia kite ai rātou, kia mōhio ai,
kia mahara ai, kia mātau ngātahi ai,
he mea mahi tēnei nā te ringa o Ihowā;
nā te Mea Tapu o Īharaira tēnei i hanga."
Te Huakore o ngā Whakapakoko
21 "Kawea mai tā koutou totohe," e ai tā Ihowā.
"Whakaputaina mai ā koutou kupu kaha," e ai tā te Kīngi o Hākopa.
22 "Me whakaputa mai e rātou, ā, me whakaatu mai
ki a tātou ngā mea meāke pono mai.
Whakaaturia mai e koutou ngā mea o te tuatahi,
he pēhea rānei, kia whakaaroarohia ai e tātou,
kia mōhiotia ai tō rātou mutunga iho;
kōrerotia rānei ki a tātou ngā mea e puta ā mua.
23 Whakaaturia ngā mea e haere ake ana i muri,
kia mōhio ai mātou he atua koutou;
tēnā rā, mahia he pai, he kino rānei,
kia wehi ai mātou, kia kite ngātahi ai.
24 Nanā, nō te kāhore koutou,
ko ā koutou mahi nō te kāhore rawa;
he mea whakarihariha te tangata nāna koutou i whiriwhiri.
25 "Kua oho mai i ahau tētahi i te raki, ā, kua tae mai ia;
nō te rerenga mai o te rā tētahi e karanga ana ki tōku ingoa.
Ko tōna taenga mai ki ngā rangatira, ānō e eke ana ki te paru pokepoke,
ānō ko te kaihanga rīhi e takatakahi ana i te paru.
26 Nā wai i whakaatu mai i te tīmatanga, kia mōhio ai tātou?
Nā wai i ngā wā onamata, mō tā tātou kī ake, ‘He tika tāna?’
Āe rā, kīhai i whakaaturia e tētahi, āe rā, kīhai i kōrerotia e tētahi,
kīhai anō tētahi i rongo i ā koutou kōrero.
27 Māku te kupu tuatahi ki Hiona, ‘Nanā, tēnei rātou’;
ā, ka hoatu e ahau ki Hiruhārama he kaikawe i te rongo pai.
28 I titiro anō ahau, ā, kāhore he tangata;
nā, i roto i ēnei katoa kāhore he kaiwhakatakoto whakaaro
hei whakahoki kupu mai i tāku uinga ki a rātou.
29 Nanā, ko rātou katoa he horihori kau;
he kore noa iho ā rātou mahi;
ko ā rātou whakapakoko whakarewa he hau, he mea tikangakore."
Israël doit mettre sa confiance en l’Éternel
1 Iles, faites silence pour m’écouter!
Que les peuples raniment leur force,
Qu’ils avancent, et qu’ils parlent!
Approchons pour plaider ensemble.
2 Qui a suscité de l’orient
Celui que le salut appelle à sa suite?
Qui lui a livré les nations et assujetti des rois?
Qui a réduit leur glaive en poussière,
Et leur arc en un chaume qui s’envole?
3 Il s’est mis à leur poursuite, il a parcouru avec bonheur
Un chemin que son pied n’avait jamais foulé.
4 Qui a fait et exécuté ces choses?
C’est celui qui a appelé les générations dès le commencement,
Moi, l’Éternel, És 43:10;44:6;48:12.Ap 1:17;22:13.le premier
Et le même jusqu’aux derniers âges.
5 Les îles le voient, et sont dans la crainte,
Les extrémités de la terre tremblent:
Ils s’approchent, ils viennent.
6 Ils s’aident l’un l’autre,
Et chacun dit à son frère: Courage!
7 És 40:19,20.Le sculpteur encourage le fondeur;
Celui qui polit au marteau encourage celui qui frappe sur l’enclume;
Il dit de la soudure: Elle est bonne!
Et il fixe l’idole avec des clous, pour qu’elle ne branle pas.
8 Mais toi, Israël, mon serviteur,
Jacob, De 7:6;10:15;14:2.Ps 135:4.És 43:1;44:1.que j’ai choisi,
Race d’Abraham 2 Ch 20:7.Ja 2:23.que j’ai aimé!
9 Toi, que j’ai pris aux extrémités de la terre,
Et que j’ai appelé d’une contrée lointaine,
A qui j’ai dit: Tu es mon serviteur,
Je te choisis, et ne te rejette point!
10 Ne crains rien, car je suis avec toi;
Ne promène pas des regards inquiets, car je suis ton Dieu;
Je te fortifie, je viens à ton secours,
Je te soutiens de ma droite triomphante.
11 Voici, Ex 23:22.És 60:12.Za 12:3.ils seront confondus, ils seront couverts de honte,
Tous ceux qui sont irrités contre toi;
Ils seront réduits à rien, ils périront,
Ceux qui disputent contre toi.
12 Tu les chercheras, et ne les trouveras plus,
Ceux qui te suscitaient querelle;
Ils seront réduits à rien, réduits au néant,
Ceux qui te faisaient la guerre.
13 Car je suis l’Éternel, ton Dieu,
Qui fortifie ta droite,
Qui te dis: Ne crains rien,
Je viens à ton secours.
14 Ne crains rien, vermisseau de Jacob,
Faible reste d’Israël;
Je viens à ton secours, dit l’Éternel,
Et le Saint d’Israël est ton sauveur.
15 Voici, je fais de toi un traîneau aigu, tout neuf,
Garni de pointes;
Tu écraseras, tu broieras les montagnes,
Et tu rendras les collines semblables à És 17:13;29:5.de la balle.
16 Tu les vanneras, et le vent les emportera,
Et un tourbillon les dispersera.
Mais toi, tu te réjouiras en l’Éternel,
Tu mettras ta gloire dans le Saint d’Israël.
17 Les malheureux et les indigents cherchent de l’eau, et il n’y en a point;
Leur langue est Mt 5:6.desséchée par la soif.
Moi, l’Éternel, je les exaucerai;
Moi, le Dieu d’Israël, je ne les abandonnerai pas.
18 És 35:7;44:3.Je ferai jaillir des fleuves sur les collines,
Et des sources au milieu des vallées;
Ps 107:35.Je changerai le désert en étang,
Et la terre aride en courants d’eau;
19 Je mettrai dans le désert le cèdre, l’acacia,
Le myrte et l’olivier;
Je mettrai dans les lieux stériles
Le cyprès, l’orme et le buis, tous ensemble;
20 Afin qu’ils voient, qu’ils sachent,
Qu’ils observent et considèrent
Que la main de l’Éternel a fait ces choses,
Que le Saint d’Israël en est l’auteur.
Contre les faux dieux
21 Plaidez votre cause,
Dit l’Éternel;
Produisez vos moyens de défense,
Dit le roi de Jacob.
22 Qu’ils les produisent, et qu’ils nous déclarent
Ce qui doit arriver.
Quelles sont les prédictions que jadis vous avez faites?
Dites-le, pour que nous y prenions garde,
Et que nous en reconnaissions l’accomplissement;
Ou bien, annoncez-nous l’avenir.
23 Dites ce qui arrivera plus tard,
Pour que nous sachions si vous êtes des dieux;
Faites seulement quelque chose de bien ou de mal,
Pour que nous le voyions et le regardions ensemble.
24 Voici, vous n’êtes rien,
Et votre œuvre est le néant;
C’est une abomination que de se complaire en vous.
25 Je l’ai suscité du septentrion, et il est venu;
De l’orient, il invoque mon nom;
Il foule les puissants comme de la boue,
Comme de l’argile que foule un potier.
26 Qui l’a annoncé dès le commencement, pour que nous le sachions,
Et longtemps d’avance, pour que nous disions: C’est vrai?
Nul ne l’a annoncé, nul ne l’a prédit,
Et personne n’a entendu vos paroles.
27 C’est moi le premier qui ai dit à Sion: Les voici, les voici!
Et à Jérusalem: J’envoie un messager de bonnes nouvelles!
28 Je regarde, et il n’y a personne,
Personne parmi eux qui prophétise,
Et qui puisse répondre, si je l’interroge.
29 Voici, ils ne sont tous que vanité,
Leurs œuvres ne sont que néant,
Leurs idoles ne sont qu’un vain souffle.