1 Bei dir, HERR, suche ich Zuflucht; laß mich nicht zuschanden werden ewiglich! 2 Errette mich durch deine Gerechtigkeit und befreie mich; neige dein Ohr zu mir und hilf mir; 3 sei mir ein stets zugänglicher Felsenhorst, der du verheißen hast, mir zu helfen; denn du bist meine Felsenkluft und meine Burg. 4 Mein Gott, laß mich entrinnen der Hand des Gottlosen, der Faust des Ungerechten und Peinigers! 5 Denn du bist meine Hoffnung, Herr, HERR, mein Gott, meine Zuversicht von meiner Jugend an. 6 Auf dich habe ich mich verlassen vom Mutterleib her, du hast für mich gesorgt vom Mutterschoß an, mein Ruhm gilt immer dir. 7 Ich komme vielen wie ein Wunder vor, und du bist meine starke Zuflucht. 8 Mein Mund sei deines Ruhmes voll, allezeit deiner Verherrlichung! 9 Verwirf mich nicht in den Tagen des Alters, verlaß mich nicht, wenn meine Kraft abnimmt! 10 Denn meine Feinde reden von mir, und die meiner Seele auflauern, ratschlagen miteinander 11 und sagen: «Gott hat ihn verlassen; jaget ihm nach und ergreift ihn; denn da ist kein Erretter!» 12 O Gott, sei nicht fern von mir, mein Gott, eile mir zu Hilfe! 13 Es müssen sich schämen und vertilgt werden, die meine Seele anfechten, mit Schimpf und Schande müssen bedeckt werden, die mein Unglück suchen! 14 Ich aber will immerdar harren und noch mehr hinzufügen zu all deinem Ruhm. 15 Mein Mund soll erzählen von deiner Gerechtigkeit, täglich von deinen Hilfserweisen, die ich nicht zu zählen weiß. 16 Ich komme in der Kraft des Herrn; HERR, ich erwähne deine Gerechtigkeit, sie allein! 17 O Gott, du hast mich von Jugend auf gelehrt, und bis hierher verkündige ich deine Wunder. 18 Verlaß mich, o Gott, auch bis ins Greisenalter nicht, bis ich deinen Arm verkündige dem künftigen Geschlecht, deine Kraft allen, die noch kommen sollen. 19 Und deine Gerechtigkeit, o Gott, ist die allerhöchste; denn du hast Großes getan; o Gott, wer ist dir gleich? 20 Der du uns viel Not und Unglück hast sehen lassen, du machst uns wieder lebendig und holst uns wieder aus den Tiefen der Erde herauf; 21 du machst mich um so größer und tröstest mich wiederum. 22 Darum will auch ich dir danken mit Saitenspiel, will deine Treue, o mein Gott, besingen, dir auf der Harfe spielen, du Heiliger Israels! 23 Meine Lippen sollen jubeln, wenn ich dir singe, und meine Seele, die du erlöst hast. 24 Auch meine Zunge soll täglich dichten von deiner Gerechtigkeit; denn beschämt und schamrot wurden, die mein Unglück suchen.
1 Ko koe tāku e whakawhirinaki ai, e Ihowā;
kei whakamā ahau ake ake.
2 Whakaorangia ahau, i runga i tōu tika, kia mawhiti anō ahau;
tahuri mai tōu taringa ki ahau, whakaorangia hoki ahau.
3 Kia ai koe hei teko e noho ai ahau,
hei hokihokinga tonutanga atu mōku;
kua kīia iho ahau e koe kia whakaorangia,
ko koe nei hoki tōku kōhatu, tōku pourewa.
4 Whakaorangia ahau, e tōku Atua, i te ringa o te tangata kino,
i te ringa o te whanokē, o te nanakia.
5 Ko koe nei hoki, e te Ariki, e Ihowā, tāku e tūmanako atu nei,
tāku e whakawhirinaki nei nō tōku tamarikitanga ake anō.
6 Nāu ahau i tautoko ake nō te kōpū mai anō;
nāu ahau i tango mai i roto i ngā whēkau o tōku whaea.
Ko koe tāku e whakamoemiti tonu ai.
7 He mīharotanga ahau nā te tini;
ko koe ia tōku piringa kaha.
8 Kia kī tōku māngai i te whakamoemiti ki a koe,
i tōu hōnore i te roa o te rā.
9 Kaua ahau e pangā ā te wā o te koroheketanga,
kaua ahau e whakarērea ina hemo tōku kaha.
10 E kōrerotia ana hoki ahau e ōku hoariri,
ā, e rūnanga tahi ana te hunga e whanga ana ki tōku wairua.
11 E mea ana, "Kua whakarērea ia e te Atua;
whāia, hopukia;
kāhore hoki tētahi hei whakaora."
12 E te Atua, kei matara atu koe i ahau;
e tōku Atua, hohoro ki te āwhina i ahau.
13 Kia whakamā, kia pau ngā hoariri o tōku wairua;
kia hīpokina ki te tāwai, ki te whakamā,
te hunga e rapu ana i te hē mōku.
14 Ko ahau ia, ka tūmanako tonu;
ka hono tonu anō te whakamoemiti ki a koe.
15 Mā tōku māngai e whakakite tōu tika,
tāu whakaoranga i te roa o te rā;
kāhore hoki ahau e mōhio e hia rānei.
16 Ka haere ahau i runga i te kaha o te Ariki,
o Ihowā, ka whakahuatia e ahau tōu tika, tōu anake.
17 E te Atua, he mea whakaako ahau nāu, nō tōku tamarikitanga ake;
ā, he whakapuaki tāku i āu mahi whakamīharo ā mohoa noa nei.
18 Nā, kaua ahau e whakarērea, e te Atua,
ā koroheke noa, hina noa ahau,
kia whakakitea rā anō e ahau tōu kaha ki tēnei whakatupuranga,
tōu nui ki ngā tāngata katoa e puta mai ā mua.
19 Kei runga rawa anō tōu tika, e te Atua,
he nui nei hoki āu mahi;
e te Atua, ko wai te rite ki a koe?
20 He nui, he kino ngā pōuritanga ngākau i whakakitea mai e koe ki a mātou;
tērā anō koe ka whakahauora i a mātou,
ka whakahoki ake anō i a mātou i ngā wāhi hōhonu o te whenua.
21 Whakaraneatia e koe tōku nui,
ā, tahuri mai anō ka whakamārie i ahau.
22 Ka whakamoemiti ahau ki a koe i runga i te hātere,
arā ki tōu pono, e tōku Atua;
ka hīmene ahau ki a koe i runga i te hāpa,
e te Mea Tapu o Īharaira.
23 Ka tino hari ōku ngutu ua hīmene ahau ki a koe;
me tōku wairua anō i hokona nei e koe.
24 Ka kōrerotia hoki e tōku arero tōu tika i te roa o te rā;
kua whakamā nei hoki,
kua numinumi kau te hunga i rapu i te hē mōku.